Seadus lubab võõrkeelset reklaami
Reklaamiseaduses pole aga midagi kirjas reklaami keele kohta. “Ajalehel kui avaldajal ei ole vastutust keele küsimuses,” ütles Tammerk ETAle. “See on puhtalt reklaami tellija probleem. Tellija peab garanteerima, et tema teade jõuab publikuni.” Tammerki sõnul on üsna loogiline, et ühe ingliskeelse asutuse töökuulutus avaldatakse inglise keeles.
Keeleinspektsioon on aga seisukohal, et tööpakkumised peavad olema kas arusaadavad kõikidele või tuleb sinna kirjutada, et kuulutus on ainult inglise keelt oskavatele inimestele. “See oleks aga natuke diskrimineeriv,” ütles keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ETAle.
Keeleseadus nõuab, et avalikud sildid, kuulutused, viidad, teadaanded ja reklaam on eesti keeles. Lehtede reklaamil peaks Tomuski hinnangul tõlge kindlasti olema. “Mõnikord neile tekib tõlge,” rääkis Tomusk. “See tekib üldjuhul pärast meie ettekirjutusi.”
Võõrkeelsed reklaamid ajalehtedes on Tomuski sõnul keeleinspektsiooni jaoks üsna problemaatiline küsimus. “Leht ütleb, et tellija tellib, tellija ütleb, et leht avaldab,” selgitas Tomusk. “Süüdlast nad omavahel ei suuda leida.”
Keeleinspektsioon on üldjuhul informeerinud tõlke vajalikkusest nii ajalehte kui ka reklaami tellijat, lausus Tomusk. “Seadusega ajalehti puudutavat reguleerida ei saa,” märkis ta. “See peaks tulenema ajalehe enda poliitikast. Kui ta midagi avaldab, siis ta austab oma lugejaid ja arvestab sellega, et lugejad saaks kirjutatust aru.”
EAL arvates ei pea ajaleht sekkuma reklaami keelde. Ajaleht peab Tammerki sõnul tagama, et reklaami sisu oleks reklaamiseadusega kooskõlas.
Tammerki sõnul on ajalehed lähtunud reklaamide avaldamisel ennekõike reklaamiseadusest ning teiste seaduste toimet ei ole arvesse võetud.
EAL meelest pole mõtet ka minna reklaamiseadusega seda meelt, et hakata eestikeelsetes lehtedes võõrkeelset reklaami välistama.
