"Probleemidest suurimaks võib pidada kontrollimatuid raieid, nagu metsavargused ja maksupettused ning objektiivsete andmete puudumisest kui seaduslike normatiivide ebatõhususest tingitud liiga suured raiemahud," ütles Kuuba.
Aastane raiemaht Eesti metsades on viimase seitsme aasta jooksul kolmekordseks tõusnud, ulatudes üle seitsme miljoni tihumeetri.
Eesti metsapoliitika järgi on soovitatavaks raiemahuks küll 7,8 miljonit tihumeetrit, kuid Rainer Kuuba sõnul tuleb arvestada, et hetkel on ligi kolmandik metsamaad omandireformi tõttu kasutusest väljas. Seega tehakse ülejäänud maadel vähemalt 1,5-kordset üleraiet.
"Lühiajaliselt mõjutab see eelkõige loodust, kuid pikemas perspektiivis satuvad ohtu ka metsatööstusesse tehtud investeeringud ja töökohad," ütles Kuuba. "Ühelt poolt on siin ohufaktoriks praktiliselt olematu lageraielankide taasmetsastamine eramaadel ning teiselt poolt okaspuupuistute häving."
Eesti metsapindala on viimase viie aasta jooksul tõusnud ligi 250.000 hektari võrra, samal ajal on okaspuupuistute pindala vähenenud 88.000 hektari võrra.
