SDE regionaalse sotsiaalmaksuvabastuse hind jääb alla 100 miljoni euro
Soodustuse saamiseks peab väljaspool Harjumaad asuma pettuste vältimiseks nii tööandja asukoht kui töötaja elukoht. Mikser ei välistanud, et soodustuse saamiseks võivad ka mõned Harjumaal elavad inimesed end väljapoole Harjumaad elama registreerida, aga ta pidas seda ohtu väikeseks.
Seda takistab tema sõnul nii see, et Harjumaal elavad inimesed tahavad oma kodukohas lasteaiakohta või Tallinnas tasuta bussisõitu. Kui aga inimesed ka hakkavadki end rohkem väljaspoole Harjumaad registreerima, siis teenivad kaugemad omavalitsused sellest maksutulu.
Tööandjatel säilib vetoõigus
Miinimumpalga panevad praegu omavaheliste läbirääkimistega paika ametiühingud ja tööandjad ning kokkuleppe kinnitab valitsus. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikseri sõnul on neil plaanis eeskuju võtta Skandinaavia riikidest, kus tööandjad, ametiühingud ja valitsus arutavad omavahelistel läbirääkimistel, mida teineteiselt oodatakse ja seejärel lepitakse ka kokku, kes mida tegema peab.
Taolised kolmepoolsed läbirääkimised ei pruugi puudutada vaid miinimumpalka, aga samas oleks just miinimumpalga kokku leppimine sotsiaaldemokraatide jaoks taoliste läbirääkimiste oluliseks teemaks. Mikseri sõnul on edasiste läbirääkimiste ajal Eestis endiselt vaja saada kokkuleppele ka tööandjate nõusolek, aga riik kavatseb olla senisest palju aktiivsem osaleja.
Osalise koormusega töötamine
Praegu peab iga tööandja ka osalise tööajaga töötaja pealt maksma sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga pealt, mis aga paljude tööandjate sõnul muudab osalise tööajaga töötaja palkamise liiga kalliks. SDE lubatud 800-eurone miinimumpalk aastaks 2019 tõstab praeguse korra jätkudes veelgi osalise tööajaga töötamise kulukust ja ähvardab tööturult välja tõrjuda need, kes täistööajaga töötada ei taha või ei jõua.
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) kommenteeris, et sotsiaalmaksu miinimumi reegel võeti kunagi kasutusele ümbrikupalga maksmise vastu. 1. juulist hakkas aga tööle töötamise register, kuhu tuleb kirja panna kõik töötajad juba enne töö alustamist.
Nestor lootis, et kui töötamise register hakkab korralikult tööle, siis tõrjutakse selle abil ümbrikupalga kasutajad turult välja ja siis võib 2016-2017. aastast loobuda sotsiaalmaksu miinimumist ja sotsiaalmaksu tuleks siis maksta vaid tegelikult makstud palga pealt. See lahendaks osalise tööajaga töötajate probleemi.
Ametiühingud tahavad maksuvabaks määraks 66 protsenti alampalgast
Sotsiaaldemokraadid kohtusid täna ametiühingute esindajatega, et arutada ametiühingute soove riigikogu valimisteks. Üks neist soovidest oli, et tulumaksuvaba miinimum oleks vähemalt 66 protsenti miinimumpalgast. See annaks sotside soovitud 800-eurose miinimumpalga pealt tulumaksuvabaks miinimumiks natuke üle 500 euro. Sotsiaaldemokraatidelt sai ametiühingute mõte üsna külma vastuvõtu, sest see läheks väga palju maksma.
Muuseas, 500 eurot tulumaksuvabaks miinimumiks pakkus eelmisel aastal välja IRL ja sel aastal tuli IRL välja detailse plaaniga, kuidas muuta alla 500 euro suurused palgad maksuvabaks. Sotsiaaldemokraadid kritiseerisid seda plaani, nimetasid seda liiga kalliks ja soovisid teada, kust IRL selle jaoks raha leiab.
Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson toetas põhimõtteliselt ettevõtja Indrek Neivelti mõtet, et miinimumpalk võiks olla tuhat eurot. Erinevalt sotsiaaldemokraatidest ei sidunud ta seda aga nii konkreetselt kindla aastaga, mis ajaks see saavutatud võiks olla.
"Kui saame aastaks 2019. miinimumpalgaks 750 eurot, siis ütleme, et ülesanne on täidetud hindele 4," selgitas Peterson. Ka tuhandeeurose miinimumpalga poole püüdlemine on eesmärk, millele ta ei seadnud liiga konkreetset eesmärki, vaid leidis, et midagi pole katki ka siis, kui seda ei õnnestu saavutada aastal 2020, vaid näiteks kaks aastat hiljem.
Tööpuuduse kasv
Tüüpiline vastuväide miinimumpalga liiga kiirele tõstmisele on see, et sel juhul jäävad kõige kehvema konkurentsivõimega töölised lihtsalt töötuks, sest nende palkamine ei tasu ettevõtjate jaoks enam ennast ära. Nii sotsiaaldemokraadid kui Peterson uskusid, et miinimumpalga kahekordistamine 800 euroni mõne aasta jooksul on võimalik ilma tööpuuduse tõusuta.
Petersoni sõnul on kõige madalamad palgad siseturule suunatud ettevõtetes, kus saab palkasid ka kõige enam tõsta, sest pole vaja muretseda ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime pärast. Küll võib see tähendada paljudes sektorites olulist hinnatõusu.
Peterson oli ka seda meelt, et palgatõus aitab kaasa ettevõtete efektiivsuse tõstmisele, sest palgatõus sunnib otsima efektiivsemaid lahendusi. Ta tõi näiteks Põhjamaad, kus tema hinnangul oli just palgatõususurve majandusuuenduste taganttõukajaks.
Mikser lisas, et tööturul kõige kehvema konkurentsivõimega inimesi peab riik järele aitama, pakkudes vajalikku täiendõpet, et inimesed saaksid teha keerukamat ja kallimat tööd. Kui vaja, tuleb inimeste sundimiseks kasutada lisaks präänikule ka natuke piitsa.
