Äripäeva Kirjastust esindav vandeadvokaat Indrek Teder palus lisada kohtumaterjalidele tõendid, mille järgi on ärilehes ajakirjanik Inno Tähismaa artiklis “Kahtlane raha Savisaarele” edastatud teave põhimõtteliselt õige.

Tederi sõnul tugines ajakirjanik oma artiklis tema käsutuses olnud materjalidele, mida ta oli enne avaldamist kontrollinud.

“Kuna Eestis tsensuuri ei ole, siis avaldatakse kõike informatsiooni ning selle vaba levitamisega ei ole mingit kahju hagejale (Edgar Savisaarele — BNS) tekitatud,” märkis Teder korduvalt.

Savisaare esindaja vandeadvokaat Andres Aavik vaidles Tederi tõenditele vastu ning süüdistas vastaspoolt kohtumaterjalide mõttetus koormamises ja protsessi venitamises.

Kohus rahuldas Tederi taotlusi vahelduva eduga ning oli sunnitud mitmel korral advokaatide ägedaks kippuvasse sõnavahetusse sekkuma.

Kohus rahuldas ka Tederi taotluse kutsuda kohtuistungile tunnistajana ajakirjanduseetika asjatundja, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Tarmu Tammerk ning artikli valmimise ja selles esitatud andmete kontrollimise kohta tunnistusi andma Äripäeva osakonna juhataja Raimo Ülavere.

Samuti nõuab kohus Tederi taotlusel keskkriminaalpolitseilt välja Leonid Apananski majandustegevuse uurimiseks algatatud kriminaalasja algatamise avalduse ja selle lisad, mis peaksid tõestama artiklis esitatud informatsiooni tõelevastavust.

Kohtunik Krista Kirspuu määras järgmise eelistungi Edgar Savisaare hagis Äripäeva Kirjastuse vastu 29. septembrile.

Savisaar esitas Äripäeva vastu hagi kohtusse veebruari lõpus, kuna leht väitis, et ärimees Leonid Apananski maksis kinni Savisaare Hundisilma talu käesoleva aasta kindlustuspoliisi.

Samuti oli Äripäeva juhtkirjas öeldud, et pankrotistunud kindlustusseltside omanik Leonid Apananski kasutas oma klientide raha ühe mõjukama erakonna juhi Edgar Savisaare arvete maksmiseks.

Savisaar tahab hagis Äripäevalt oma au teotamise lõpetamist, valede andmete ümberlükkamist ning talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks miljonit krooni.

Savisaar on BNS-ile varem öelnud, et ta on õigluse jaluleseadmiseks esitanud kohtule ka vajalikud dokumendid kindlustuspoliiside eest raha ülekandmise kohta.

“Dokumentide autentsust kinnitavad nii pank kui ka kindlustusfirma. Ma ei näe mingit võimalust, et Äripäeval õnnestub end sellest loost välja keerutada,” märkis Savisaar.

Keskerakonna juht nimetas laimamiseks ka väiteid, nagu ta olevat omandanud kuritegelikku raha. Savisaare sõnul avaldati temavastaseid väljamõeldisi enne riigikogu valimisi, et eksitada tema valijaid ja muuta lauslaimuga valimistulemusi.

Savisaare hinnangul pole kahjutasuks küsitud summa liiga suur. “Hoiatasin peatoimetajat päev varem selle eest, et nad tegelevad laimavate väljamõeldiste levitamisega, aga kahjuks ei võetud mind kuulda,” lisas Savisaar.

27. veebruaril saatis Savisaar kirja ka Rootsi suurima meediakorporatsiooni Bonnier Group omanikele ja juhtidele ning nõudis neilt selgitusi Äripäeva tegutsemise motiivide kohta.

“Äripäevale on iseloomulik kontrollimata väidete avaldamine vahetult valimiste eel varjamatu eesmärgiga mõjutada valimistulemusi,” kirjutas Savisaar.

Keskerakonna esimees juhtis Bonnier Groupi omanike tähelepanu sellele, et enne käesoleva aasta 26. veebruaril avaldatud laimava artikli ilmumist hoiatas ta toimetust, et tegu on ilmse valega, aga toimetus ei arvestanud selle hoiatusega.

“Oleme pöördunud Rootsi advokaatide poole, et neid vajadusel kaasata sellesse protsessi ja viia kogu küsimus rahvusvahelisele tasemele, aga see sõltub juba Bonnier Groupi omanike reageeringutest” märkis Savisaar.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov on BNS-ile varem öelnud, et leht kontrollis oma allikaid Savisaare teemat puudutades väga suure põhjalikkusega.

Rõtov lisas, et Savisaare välja valitud seik on vaid üks osa kogu loost. “Usun, et nii Äripäev kui ka ülejäänud parem osa Eesti ajakirjandusest töötavad selle nimel, et kogu jäämäe veealune osa päevavalgele tuua,” ütles ta.

Äripäeva peatoimetaja avaldas kahetsust, et Savisaar ei kasutanud artikli valmimise ajal võimalust toimetusele vastuväiteid esitada, vaid valis kohtutee.

Veebruari algul esitas ametist lahkunud keskerakondlasest siseminister Ain Seppik hagi Eesti Päevalehe ja Postimehe vastu ning nõudis selles ajalehtedelt enda väidetava laimamise eest kümmet miljonit krooni.