Savisaare elamuprogramm võeti vastu

Tallinna volikogu võttis neljapäeval pärast emotsiooniderohket arutelu vaid nädal pärast linnavalitsuse ettepanekut vastu suurejoonelise, vähemalt 1,2 miljardi kroonise elamuehitusprogrammi.

Elamuehitusprogrammi eesmärk on lahendada aastaks 2008 sundüürnike probleem, rajades selle ajaga kokku 5000 eluaset.

Programmi poolt hääletas 41 volinikku, vastu oli 10.

Kui tavaliselt kannab volikogus oma valdkonda kuuluvaid küsimusi ette vastava ala abilinnapea, siis elamuehitusprogrammi, mille kiire läbisurumine on ajakirjanduse hinnangul valimiseelse maiguga, esitles Jaan Moksi asemel linnapea Edgar Savisaar.

Savisaar eitas suurejoonelise elamuehituse seotust lähenevate kohalike valimistega, väites, et sellega üritab linnavõim lahendada aastatevanuse ebaõigluse probleemi ühiskonnas, millega venitada pole enam võimalik.

Opositsiooniline Isamaaliit ei vaidlustanud sundüürnike probleemi lahendamise vajadust ega elamuehitusprogrammi sisu, kuid leidis, et nii mahukat ja pikaajalist kava peaks volikogus selle täiustamise nimel pikemalt menetlema.

“Tegemist on populistliku, kalli ning ebaefektiivse programmiga,” teatas Isamaaliidu fraktsioon. “Sundüürnikud vajavad reaalseid lahendusi, nad ei saa olla valimiskampaania propaganda ohvrid.”

Keskerakondlasest volikogu liige Peep Põdder kutsus seepeale Isamaaliitu samuti valimiskampaaniat tegema, sest “mis võiks olla üllam, kui osaleda oma toetusega elamuehitusprogrammi läbiviimisel”.

Hiljuti Tallinna volikokku asendusliikmena tulnud Urve Paeorg tänas sundüürnikuna elamuprogrammi eest isiklikult oma erakonna liidrit Savisaart, märkides, et ta kummardab hommikul tõustes esmalt kolm korda päikesele, siis kolm korda Savisaarele ja seejärel kolm korda koalitsioonile.

Neljapäeval heakskiidu saanud programmi kohaselt on kavas rajada seitsme aastaga kokku 5000 eluaset, millest 2000 rajab linn ja 3000 erasektor koostöös linnaga.

Tänavu on plaanis majutada 800 leibkonda ning järgneval viiel aastal vastavalt programmile kokku 2000 leibkonda uutesse ehitatavatesse elamutesse. 1700 leibkonda majutatakse vabanevatesse linnakorteritesse või erasektorist üüritavatesse korteritesse. Lisaks saavad 500 leibkonda linnalt eluasemeprobleemi lahendamiseks toetust ja leiavad endale ise eluruumi.

Elamuehitusprogrammi kogumaksumus on umbes 1,2 miljardit krooni, mis kinnisvaraekspertide hinnangul on optimistlikult prognoositud.

Finantseerimisskeemis on planeeritud linna 75-protsendilist ja riigi 25-protsendilist osalust. Linna eelarvekulu on arvestuslikult 180 miljonit krooni aastas, mis on 20 protsenti suurem 2002. aasta elamuehitusmahust. Riigi osaluseks on arvestatud 60 miljonit krooni, seni on peaminister Siim Kallas pidanud võimalikuks 20 miljoni krooni eraldamist.

Tallinna linnajuhtide sõnul vähendaks linna eestvõttel lähiaastail 5000 eluaseme juurdeehitamine eluasemete defitsiiti ja pidurdaks müügi- ning üürihindade tõusu.

Kinnisvaraekspertide hinnangul võib elamuehitusprogramm realiseerumisel segi paisata olemasoleva kinnisvaraturu. Eelkõige mõjutab elamuehituskava läbiviimine üürikorterite turgu ning ebapopulaarsetes piirkondades tekib slummistumise oht.

Ekslinnapea Jüri Mõisa hinnangul peaks Edgar Savisaare linnavalitsus hiiglasliku elamuehitusplaani asemel remontima teid, sest korterite rajamine valitud inimestele hoopis suurendab ebavõrdsust linlaste vahel.

Keskerakond on viimasel ajal välja käinud rea valimismaigulisi ettepanekuid, mahuka elamuehituse kõrval on plaanis pidurdada vee hinna tõusu ja tuua apteekidesse tagasi odavad ravimid.