"NATO Lissaboni tippkohtumisele järgnesid ametliku parempoolse Eesti ovatsioonid, et 2004. aastast NATOsse kuulunud Eesti on saanud lõpuks ometi ka meile laieneva reaalse kaitsekava. Mitteametlikust (ka parempoolsest) Eestist kostab samal ajal kriitika, mille järgi NATO on Lissabonis Venemaa oma otsustusprotsessi kaasamisega loovutanud peenraha eest kroonijuveelid. Nii Lissabonis toimunule takka kiitjad kui kriitikud lähtuvad eeldusest, justkui oleks NATO otsuseid tehtud või pidanuks neid tegema eelkõige Eesti huvidest lähtudes," nentis Savisaar pressiesindaja teatel.

Keskerakonna esimehe sõnul tuleb tähelepanu pöörata 15. novembril toimunud Venemaa, Hiina ja India välisministrite kohtumisele Wuhanis. "Seal heaks kiidetud lõppdokument väärib erilist tähelepanu, sest andis Venemaale tugevad kaardid Lissaboni tarbeks."

"Alustame sellest, et seni Kaukaasia asjades passiivset joont hoidnud Hiina ja India kinnitasid selles dokumendis oma toetust Venemaale selle põlishuvide kaitsmisele Kaukaasia regioonis ning samuti tegevust rahu ning stabiilsuse tagamiseks," nentis Savisaar.

"Teiseks postuleeriti ka globaalse energiajulgeoleku suurendamist lähtudes Venemaa president Medvedevi vastavatest algatustest ja toetati Venemaa saamist WTO liikmeks 2011. aastal," jätkas ta.

"Samuti rõhutasid Afganistani küsimuses kolm välisministrit omavahelise suurema koostöö vajadust. Ühine viide Afganistanile on tähelepanuväärne, sest seni on NATO pidanud Afganistani pigem enda asjaks," märkis Savisaar.

Savisaare sõnul sai Venemaa Aasia „suurtelt“ sellise diplomaatilise kingikoti just seetõttu, et on muutunud ihaldatud kaaslaseks nii Läänele kui Idale. "See on Venemaa ideaalolukord, mida ta nüüd ja edaspidi üritab maksimaalselt säilitada. Läänele on oluline hoida Venemaad lähenemast
Hiinale ning Hiinal Venemaad lähenemast Läänele. Kindlasti pole Venemaal aga illusioone, ei ühe ega teise suhtes."

"Sellest tulenevalt on muutunud ka Eesti-Vene suhete paradigma. Kui seni oli Lääs, eriti USA parempoolsed üsna varmad kasutama Venemaale vastandumiseks Balti platsdarmi, siis nüüd on vajadus kadunud. Veelgi enam, selline vastandumine oleks laiemas plaanis Läänele isegi ohtlik – nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult. Tore on näha, kuidas meie välispoliitiline eliit on ilmutanud uue kursi suhtes paindlikkust ja teeb nägu, et aitab meile sellest kaitsekavast küll," lausus Savisaar.

„"Kui seda kaitsekava tõesti vaja oleks olnud, polnud teda kusagilt võtta. Nüüd kui Lääne ja Venemaa lähenemise tõttu kaitsekava vajadus väheneb või lausa kaob, on see aga äkki olemas ja meie valitsev eliit plaksutab selle peale," lõpetas Savisaar.