Savisaar ütles Tõnismäe pronkssõdurist rääkides nii: “Ma ei tea, kui paljud teist on vaadanud vene õigeusu kalendrit. Minule on (seda) näidatud. Ja seal näiteks 9. mai on sõdurite mälestamise päev. Venelastele ta on kiriklik püha. Kiriklik monument. Meile ta on ilmalik monument, nõukogude aja jäänus. Vaat sellest tulebki see erinev suhtumine. Me peame arvestama sellega, et need inimesed, kellele see monument on tähtis, võtavad seda kui kiriklikku sümbolit, ” vahendab SL Õhtuleht.

“Et Savisaar ähvardas telesaates pronkssõduri äraviijaid vene õigeusu kirikuga (viidates 9. maile kui kirikupühale ja nimetades pronkssõdurit venelaste jaoks kiriklikuks sümboliks), oli kõhedust tekitav,” nendib Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kirikuvalitsuse ilmalik liige Kadri Jäätma. Tema arvates on too monument siiski okupatsiooni sümbol, mille teisaldamine on iseseisva riigi auasi.

Vene õigeusu kiriku kalendri järgi on 9. mai pühakud piiskopmärter Basilius ja piiskop Stefan ning tol päeval mälestatakse Jäätma kinnitusel tõepoolest langenud sõdureid, kuid päev polevat mingil juhul kirikupüha.

Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag tõlgib Savisaare öeldut nii: parteijuht pidanud silmas, et tegemist on langenud sõdurite mälestamise päevaga ning surnute mälestamine olevat tavapäraselt religioosne toiming. Arusaamatuks jäi aga ikkagi see, miks peab Savisaar iga religioosset toimingut automaatselt kirikupühaks.