Savisaar valutab südant sundüürnike pärast

 (123)

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ootab riigikohtult selgeid suuniseid Saksamaale ümberasunute vara küsimuse õiguspäraseks ja realistlikuks lahendamiseks.

Savisaar avaldas sügavat muret seoses riigikogu põhiseaduskomisjoni kavaga asuda taaskord menetlema Res Publica algatatud seaduseelnõu Saksamaale ümberasunute vara tagastamise võimaldamiseks. Teatavasti on selle kohta oodata riigikohtu otsust oletatavalt aprilli keskpaigaks, teatas majandusministeeriumi pressiesindaja Delfile.

“Riigikogu liikmeskonna massiline muutumine ning pidevad uued tuuled erakonnamaastikul viivad viimasegi vastutustundliku kogemuse, mis seadusandlik kogu aastate jooksul endasse kogunud on,” sõnas Savisaar. “Selle tulemuseks on, et iga uus poliitiline jõud hakkab silmapaistmiseks end upitama eluvõõraste avaldustega, mis juba aastaid tagasi läbi vaieldud ja kõlbmatuiks tunnistatud on.”

Savisaar meenutab murelikult, et Eesti põhiseadus on kohustanud seadusandjat lisaks demokraatliku sotsiaalriigi väärtustele järgima veel ka õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtteid. “On lihtsalt kahetsusväärne, et mõne poliitilise rühmituse lugemisoskus piirdub vaid ühekordse valimisplatvormiga ja nii peab neid pidevalt riigikohtu poolt õpetama.”

Res Publica ja Isamaaliidu asemel oleks Savisaar kõigepealt läbi lugenud riigikohtu 2002. aasta hilissügisel tehtud otsuse põhjendava osa, milles on ühemõtteliselt tuvastatud asjaolud ning antud hinnang 41. aastal Saksamaaga sõlmitud lepingu alusel Eestist lahkunute õigustatud ootuse puudumisele vara teistkordseks tagastamiseks.

“Ma lihtsalt imestan, kuidas riigikogu juhatus on võtnud menetlusse seadusandliku algatuse numbri all 830 SE, mis ei vasta elementaarsetele eelnõudele esitatavatele nõuetele,” nendib Savisaar. “Eelnõu juures puudub igasugune mõjude analüüs — peamiselt sotsiaalsete, kuid ka riigieelarvest kantavate täiendavate rahaliste vahendite suuruse kohta. Lisaks ei nähtu eelnõu seletuskirjast peale loosunglikkuse ühtegi mehhanismi, millega oleks algatuse seaduseks saamisel seda võimalik täita ning omandireformi üleüldse lõpetada.”

Omandireform on Eestis kestnud enam kui viisteist aastat. See peaks olema piisavalt pikk aeg, et end selle tehioludega kurssi viia ning õppida asuma seaduse üht peamist aluspõhimõtet — reform ei tohi tekitada uut ülekohut, toonitab Savisaar.

Savisaar peab äärmiselt oluliseks, et enne eelnõu menetlema asumist ootaks riigikogu põhiseaduskomisjon ära riigikohtu otsuse, kaasaks seejärel eksperdid, kellel on piisavalt pädevust analüüsida mitmekülgselt eelnõu mõjusid ning neid siis ka arvestaks.

“Mehhaaniliselt häältele tuginev vastutustundetus ei lahenda Eesti riigis ühtegi tegelikku probleemi, vaid toodab neid juurde,” sõnab Savisaar. “Seega petetakse teiste hulgas ka neid eakaid inimesi, kel on oma arvates tekkinud õigustatud ootus saada tagasi vara, mis on neile juba Saksa riigi poolt hüvitatud. Paraku tehakse seda valega, kõigi teiste arvelt, kes on kandnud siinseid ülesehitustöö vaeva ja hoidnud Eesti ja eestluse lätteid läbi raske okupatsiooniaja.”