Savisaar: valitsuse põhirõhk on praegu propagandal
“Ja niimoodi tuleb valitsuserakondadel vastu pidada vaid kolm kuud. Mõned näited – sel nädalal oli uudistes kena pealkiri – keskmine brutopalk tõusis teist kvartalit järjest. Sisust sai aga välja lugeda hoopis midagi muud, nimelt on reaalpalk langenud kaheksandat kvartalit järjest, lisaks on töötajaid 5% vähem kui mullu samal ajal. Sama lugu oli uudisega, mille pealkiri väitis, et Eesti pered tulevad paremini toime – sisu aga seda, et vaid ¼ peredest usub, et nende majanduslik olukord paraneb lähiajal. Ehk me saame öelda – pealkiri pole seotud sisuga,” märkis Savisaar pressiesindaja teatel.
Savisaar tõdes, et seega antakse rahvale teadlikult väärad sõnumid, sest enamik inimesi loevad vaid pealkirja. “Tekib küsimus: miks meedia seda teeb? Kas poleks targem, kui vaatame olukorda just sellisena nagu ta on?”
Keskerakonna esimees tõi mitmeid näiteid selle kohta, kuidas valitsusaparaat tsenseerib rahvusvahelisi manitsusi ja tõlgib need umber “siseturu tarbeks”.
“Eesti on enamasti olnud maailmas pailaps, keda kiidetakse, tegelikkuses on olukord muutunud, kuid sellest valitsus rääkida ei taha. Võtsin kokku need korrad, kus Eestile on noomitusi tehtud – IMF, Euroopa Nõukogude ja Omavalitsuste Kongress, OECD, Euroopa Keskpank ja ÜRO rassilise diskrimineerimise komisjon.”
“Eriti kurb oli pilt ÜRO komitee raporti osas – Eesti välisministeerium tõlgendas seda kui “kiitvat hinnangut Eesti integratsioonipoliitikale”, kuid kõrvutades välisministeeriumi hinnangut ÜRO komitee lõppjäreldustega, saab selgeks, et järeldused on tegelikult negatiivsed. ÜRO raport räägib “karistuslikest elementidest keelerežiimis”, rahvusvähemuste piiratud esindatusest ja inimeste kartusest surveabinõude ees. Komitee põhijäreldustest leidsin kuus kiitust ja 20 laitust. Seega ei saa kuidagi ÜRO komitee lõppjäreldusi positiivseteks pidada,” nentis Keskerakonna esimees.
“Valitsuse loodud pailapse kuvandi asemel oleme jõudnud seisu, kus Eestit hoiatatakse ja Eesti eest hoiatatakse. Sotsiaalsed pinged on kasvanud ühiskonnas väga suureks – vastutustundliku poliitilise jõuna on meie kohus neile asjadele tähelepanu pöörata ja lahendusi pakkuda, mitte varjata,” lõpetas Savisaar.
