Savisaar: vajame uut Balti ketti
Majanduslehe hinnangul ei piisa Läänemere regionaal¬brändi (Baltic Sea Regional Brand — BSRB) loomiseks lihtsalt ühise Läänemere rannajoone olemasolust — vaja on midagi enamat.
Tänaseid arenguid jälgides võib tõdeda, et Balti riike on ühiselt ja samaaegselt tabanud analoogsed tagasilöögid. Samas ei ole enam ammu märgata säravaid ja edasiviivaid samme, mis Balti riike üheskoos maailmamajanduses edasi aitaksid ja nende riikide elanike jätkusuutlikku heaolu kindlustada võimaldaksid.
Pigem on Balti riike puudutavad majandusuudised teineteisele “ärategemise” stiilis — olgu siis tegu Venemaalt tuleva transiidi ülevõtmisega Läti poolt pronksiöö tulemusena, turistide meelitamisest Riiga soodsama alkoholipoliitikaga või midagi muud taolist.
23. augustil 1989 Balti ketiga üheks tervikuks ühendatud Eesti, Läti ja Leedu saatsid tol korral maailmale väga konkreetse sõnumi tärkavast jõust ja Balti riikide ühtsusest oma eesmärkide saavutamisel.
Nüüd kirjutab rahvusvaheline ajakirjandus Baltikumist kui ebahuvitavast postsovetlikust piirkonnast ning Eestit, Lätit ja Leedut tuntakse üha enam kui ülelaenamise ja liigtarbimise tagajärjel majanduskriisi sattuvat piirkonda — ja eelkõige kui sellist piirkonda, millel puudub visioon ja tegevuskava tulevikuks.
Meie tänasele arengule hädavajaliku majandusühtsuse tagamiseks Eesti, Läti ja Leedu vahel oleks Balti riikides vajalik uus Balti kett. Sisemuses saavad kõik aru, et üksi ei ole ükski kolmest riigist suuteline liikuma nii kiiresti, kui seda koos suudetaks.
