Savisaar leiab, et Indrek Tarandi kandideerimine presidendiks sundis nii mõnegi parempoolse poliitiku halva mängu juures head nägu tegema. „Kui me isegi Tarandiga, keda peeti kibedaimaks Keskerakonna vastaseks, suudame teha koostööd, mis isolatsioonist ja kelle isolatsioonist siis räägitakse?” vahendas Keskerakonna pressiteenistus Savisaare küsimust.

Mart Laari teade, et ta ei kandideeri enam IRL-i esimehe kohale, tekitas ühiskonnas Savisaare hinnangul veidi imestust, kuid oli kokkuvõttes justkui ainus võimalus. „Juba tänavu kevadel sai selgeks, et Laaril tuli esimehe kohal jätkamiseks ning ministriportfelli saamiseks reeta „kampsunid” ja nii muutuski ta kasutuks ka Res Publica tiivale. Nüüd aga saab Res Publica ametlikult vormistatud koos sellest tuleneva poliitikaga.”

Kolmandaks leiab Savisaar, et rahulolematus Reformierakonna ja IRL-i poliitikaga on suur ja kasvamas, mistõttu Timo Soini edu Soome Eduskunta valimistel on põhjustanud ettevalmistused pärus-eestlaste partei loomiseks.

„Kindlasti on rahulolematust ka praeguste Reformierakonna ja IRL-i sponsorite seas ja kindlasti kalkuleeritakse uue kaubamärgi tekitamise üle. Kuid uued tulijad võivad olla ka suurest rahast sõltumatud ning establishmendi poolt kodustamata, tõeliselt metsikud tulijad. Euro- ja Euroopa vastased, kseno- ja homofoobsed, Venemaa ja venelastevastased – sellise platvormiga võib teha praeguse koalitsiooni jätkudes paremal tiival korraliku lõikuse,” sõnas Savisaar.

Salajane sõda

Neljanda mõttena ütles Savisaar, et meedia on pärast Keskerakonna kongressi tagasi tõmbunud ning ooterežiimil. ”Paistab, et uueks taktikaks on frontaalrünnakute asemel snaiprituli üksikute keskerakondlaste pihta. Nähti ära, et avalikult, poliitiliselt ei ole Keskerakond võetav. Sellepärast toimubki nüüd salajane sõda ja snaiperituli avaliku sõja asemel. Aga meie inimesed on karastatud ning oskavad ennast ja erakonda hoida,” rääkis Savisaar.

Lisaks juhtis Savisaar tähelepanu 2011.-2012. aasta rahvaloendusele, millel on mehe sõnul suur poliitiline tähendus. Savisaar leidis, et rahvaloendus on sarnane e-valimistega ja loendamisel võidakse rakendada petuskeeme. Keskerakonna esimehe väitel pingutati näiteks Lätis väga, et loendusega tõestada, et Lätis elab ikka 2 miljonit inimest, kuid tulemuseks jäi siiski 1,9 miljonit. “Nii suur hälve näitab, et vahepeal juhiti mingit hoopis muud, oletuslikku ja ilustatud andmetega riiki, mitte seda tegelikku!”

Savisaar avaldas lootust, et ka Eesti rahvaloendus näitab, et olukord siin on arvatust hoopis erinev ja nimelt selline nagu seda Keskerakond on kirjeldanud. „Paratamatult selgub siis tõsiasi, et jutud „tööpuuduse vähenemisest Eestis“ ei tulene töökohtade arvu taastumisest, vaid seletuvad inimeste riigist lahkumise või ka töötute arvu illusoorse registreerimisega.”