“Kuni Eesti on ainult ühe poole advokaat ja kuni Eesti poliitikud käivad vaid Tbilisi vahet, seni ei saa me vägivalla lõpetamisele kuidagi kaasa aidata. Paraku ei ole meil piisavaid diplomaatilisi kontakte Venemaaga ja me teame asjadest vaid niipalju, kui läänest tilgub. Oma võimaluste poolest oleme kaugel maas enamikust Euroopa Liidu riikidest, rääkimata oma naabrist Soomest,” teatas Savisaar erakonna pressiesindaja vahendusel.

“Kõige olulisem tähelepanek minu jaoks nende sündmuste valguses on USA märgatav väljatõmbumine regioonist. Võib-olla on see seotud lähenevate presidendivalimistega, aga võib-olla on ka mingid teised põhjused. Vene esindaja ÜRO-s märkis, et nende välisministril on päevas kuus telefonikõnet Condoleezza Rice’iga. Ega ta seda fakti ilmaasjata ei avalikustanud. Retoorika võib-olla küllaltki jõuline, aga konkreetseid samme USA poolt ei ole näha,” arvab Savisaar.

“Isegi asepresident Dick Cheney kõne, mida meedias püüti esitada kui eriti karmi, oli ju tegelikult üsna hambutu. Ka sõnumist president Ilvese telefonikõne kohta Javier Solanaga jäi mul mulje, et rääkis ainult Ilves ja teine pool kuulas ta ära.”

“Veel üks tähelepanek: olen jälginud kaht lõiku Shakasvili teleesinemistest. Mõlemal juhul oli tema selja taga Euroopa Liidu lipp, kuigi EL ei ole selle konflikti kohta isegi seisukohta võtnud, puudus aga USA tähelipp. Kus on siin loogika? Mulle näib, et see lobigrupp, kes aastaid on püüdnud esindada USA mõnede rühmituste huvisid, peaks tõsiselt kaaluma, kas nad pole äkki tühja töötanud?”

Samuti nõustub Savisaar kaitseminister Jaak Aaviksoo, siseminister Jüri Pihli ja riigikaitse komisjoni ase-esinaisel Kadri Simsoniga nende nõudmises, et kaitseväe ning sisejulgeoleku arvelt ei tohi teha järgmises riigieelarves mingeid allahindlusi: “Eestil peab olema tugev armee ning politsei ja selle eest vastutab iga valitsus. Gruusia kogemus näitab, et me ei saa loota ainult liitlastele ja uskuda, et nemad teevad meie eest ära kodumaa kaitsmise raske töö. Peame ise ka tugevad mehed ja naised olema!”