"Ma sain ju aru, et iseseisvuse taastamine peale seda otsust on ebatõenäoline. Olin võidelnud Eesti taasiseseisvumise eest ja seetõttu ei olnud mul sugugi ükskõik, mis Eestist edasi saab," kommenteeris Savisaar kümne aasta taha jäänud liitumist ja sellele eelnevaid debatte.

Enne 2003. aastal peetud Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletust soovitas Savisaar inimestel oma äranägemise järgi hääletada. Järgnenud debatid ja tema kodumaa reeturiks tembeldamine oli Savisaare sõnul ka teda 2003. aasta septembris tabanud südameinfarkti üheks põhjuseks.

Kümme aastat hiljem tagasi vaadates oli Savisaar Euroopa Liiduga liitumise osas endiselt kriitiline ja küsis, et mida Eesti siis sellest sai?

"Oleme saanud euro ja sellele kohase hinnatõusu. Oleme kirjutanud ümber tuhandeid Euroopa seaduseid ja instruktsioone, millest mõnest on isegi mingi kasu. Oleme koos mõne teise Euroopa riigiga korraldanud sõjaväelisi missioone Iraaki, Afganistani ja Balkani maadesse. Oleme ehitanud sildu, tunneleid ja ülekäike sinna, kuhu seda Euroopa Liidule vaja on, mida me iseseisva riigina ei oleks kindlasti niipea teinud. Oleme saanud laiaulatusliku väljarände, mis pumpab tühjaks meie maapiirkonnad," vastas Savisaar oma küsimusele.

Savisaare sõnul ei mõjunud isegi Teine maailmasõda koos järgnenud okupatsiooniga Eesti rahvastikule nii rängalt kui 20 viimast iseseisvusaastat.

Eurooopa Liidu tingimustes on Eesti Savisaare hinnangul endiselt mahajäänud riik, Euroopa Liidu enda tulevik on aga tume ja euro arvatavasti hukkub. "Euroopa Liidu suurimaks küsimuseks jääb, kuidas selle ainus majandusjõud, Saksamaa suudab välja arendada koostöösuuna Venemaa toorainebaasidega," kirjutas Savisaar.