Savisaar tõmbas keskkonnatasudele pidurit
“Meile tulid üllatusena keskkonnatasude nii suur tõus ja ulatus,” põhjendas majandusanalüüsi vajadust majandusministeeriumi majandusnõunik Heido Vitsur.
Näiteks teeb Eesti Energiat murelikuks keskkonnatasude kasvumäärade kolmekordne tõus võrreldes varem avalikustatud numbritega. Keskkonnatasude tõttu ähvardab elektri kilovatt-tunni hind majandusministeeriumi andmetel kerkida 2009. aastaks rohkem kui keskkonnaministeerium on seni prognoosinud ehk ligi 15 sendi võrra.
“Arvestades, et siis hakkab avanema ka elektriturg, võib see anda Leedu ja Vene elektrile konkurentsieelise,” viitas Vitsur võimalikele ohtudele.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole elektrihinna tõusuga ähvardamine Eesti Energialt riigieelarvesse kavandatavate keskkonnatasude ja dividendide valguses korrektne, sest energiafirma saab suurusjärgu võrra suuremaid tulusid süsinikdioksiidi (CO2) kvootide müügist ning seda pole senistes elektri hinnakalkulatsioonides arvestatud. “See pole tõsine jutt,” märkis Ansip. Hinnanguliselt võib Eesti Energia teenida CO2 kvoodi müügist tänu soodsatele heitmebörsi hindadele ligi 1,5 miljardit krooni aastas.
Lisaks ähvardab mitmekordne keskkonnatasude tõus Vitsuri sõnul välja suretada kohaliku turbatootmise ning liiva kuni kahekordne ja lubjakivi kuni kolmekordne keskkonnatasude tõus muudab teedeehituse ligi kümnendiku võrra kallimaks. “See tähendaks, et samavõrra vähem oleks võimalik teid ehitada ja parandada,” märkis ta.
