1991. aastal Eesti NSV KGB likvideerimise ajal peaminister olnud Savisaar väitis, et kui Isamaaliit poleks komisjoni loomiseks otsuse-eelnõu algatanud, oleks Keskerakond seda ilmselt ise teinud.

“See on hea eelnõu,” märkis Savisaar Isamaaliidu algatuse kohta.

Savisaare hinnangul jätkuks komisjonil tööd. “On rida küsimusi, millele tahaks vastuseid saada. Kuhu kadus osa väljasõidutoimikuid, teiseks pole minu teada läbi töötatud rida materjale, mis Tallinnas ja Tartus KGB-lt üle võeti.”

Savisaar rääkis, et tema juhitav valitsus andis kõik taas päevakorda tõusnud lepetega seotud dokumendid üle järgmistele valitsustele. “Tahaks teada, mis neist sai,” sõnas Savisaar.

Kuidas Venemaa võiks reageerida, kui riigikogu KGB-temaatikaga tegelema hakkab, ei osanud Savisaar kommenteerida. “Raske hinnata, seda peaks välisministeeriumist küsima,” ütles Savisaar.

Isamaaliitlasest siseminister Tarmo Loodus tegi oktoobri lõpus kaitsepolitseile ülesandeks uurida Savisaare juhitud valitsuse ja Venemaa julgeolekuteenistuse sõlmitud lepingut. Loodus on veel öelnud, et Savisaare valitsus on KGB töötajatele andnud omamoodi indulgentsi.

Savisaare hinnangul ei tea Loodus isegi, mida ta teeb. “Loodus on Loodus, ega ta varemgi pole endale aru andnud, mida ta räägib. Mäletame kõik ka tema soovi puskariajamine legaliseerida,” sõnas Savisaar.

Riigikogu kavandatava komisjoni ülesandeks on endise Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu väljaselgitamine.

“Eelnõu algatajate seisukohalt on tegemist niinimetatud salaleppega, millega püüti Eesti NSV KGB endistele kaastöötajatele, pensionäridele ning nende perekonnaliikmetele sätestada õigusi, mis on vastuolus mitme Eesti vabariigi hilisema seadusega,” ütles Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel.

Endistest ja praegustest ministritest ning riigiametnikest koosnev ekspertkomisjon leidis, et Savisaare valitsuse riigiministri Raivo Vare ja NSV Liidu julgeolekuteenistuse esimehe eriesindaja Vjatšeslav Šironini sõlmitud leping ei pane tänasel päeval Eestile mingisuguseid kohustusi ning on õigustühine.