“Arnold Rüütel pole olnud halb president. Ehkki Rüütli poliitiline karjäär sai alguse ENSVs, oli tema isiklik panus Eesti vabanemisse suur. Ja oma tõekspidamistes on Rüütel suurem rahvuslane kui mõnigi, kes end sellisena müüa üritab. Ta kehastab paljude eestlaste silmis kindlust, arusaadavust ja jätkuvust ning, mis väga oluline, ennustatavust. Sellisena mõjub ta rahustavalt ja julgustavalt, ” kirjutab Savisaar Postimehes.

Ilves on Savisaare hinnangul paljuski Rüütli vastand — bravuurne ja arrogantne, tema keelepruuk sobib Eesti madalavõitu poliitilisse kultuuri.

Eesti on 15 aastaga jagunenud võitjateks ja kaotajateks. Esimesed tahaksid täiega edasi minna, neid paeluvad uued muutused ja ka uued müümised. Ilves on kahtlemata nende mees. Ta on kosmopoliit, sündinud Rootsis ja elanud suurema osa oma elust Ameerikas ega tunne Eestit kuigi hästi — ehkki üritab Viljandi talu abil oma imagot kohendada.

Mis muidugi ei tähenda, et ta oleks halb või et meil pole teda vaja. Vastupidi. Oma hea inglise keele ja Ameerika haridusega on Ilves sobiv eestlaste ja idaeurooplaste huvide tõlgendaja Brüsselis.

Ilves on Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehena edukas ja temast võiks saada Siim Kallase mantlipärija Euroopa Komisjoni asepresidendina või koguni Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindaja. Neis ametites teeniks ta Eestit märksa paremini kui piiratud volitustega presidendi rollis.

Rüütel sümboliseerib paljudele eestlastele jätkuvust, elu järjepidevust ja neid püüdlusi, mis juhtisid meid laulva revolutsiooni ajal. Kahtlemata pole inimestel midagi peljata mehe puhul, keda nad on juba aastaid näinud ning kes on aus ja tasakaalukas. Eestlased väärivad riigipead, kes on jaganud nendega raskeid aegu ja kes mõistab nende probleeme.

Mis aga Ilvesesse puutub, siis rohkem kui keskpärast presidenti, vajab Eesti võimekat välispoliitilist esindajat, leiab Savisaar.