Savisaar: riik peab teenima äriliidrite huve
„Minu ja Ansipi põhiline erinevus seisneb just suhtumises poliitika ja majanduse vahekorda,” sõnas Savisaar.
“Valitsus oma tegevusega peab soodustama ettevõtlust ja ärikliimat. Väikeriigil nagu Eesti, on poliitika, nii sise- kui ka välispoliitika, majandusliku heaolu ja majandusliku jätkusuutlikkuse teenistuses. Väikeriigi Eesti hea ja tõhus välispoliitika saab olla ainult hea ja tõhus välismajanduspoliitika. Ansip seevastu leiab aga, et poliitika, nii sise- kui ka välispoliitika, prevaleerib alati majanduse üle,“ ütles Keskerakonna juht.
Savisaare sõnul on oluline vaadata uue pilguga üle kõik senised ettevõtluse toetusmeetmed ning lisada vajadusel uusi. „Ühe meetmena tuleks kaaluda võimalust, et riik asuks teatud tingimustel käendama/tagama ettevõtete poolt võetud laene krediidiasustuste ees, et vältida ettevõtete ajutiste majandusraskuste korral pankrotiolukordade teket. Selline riigi toetus oleks väga oluline loomaks pinnast majanduslanguse pöördumiseks uuele tõusule. Kui ettevõtjad riskivad oma kapitaliga riigi arengu huvides, siis võib ka riik riskida ettevõtjate huvides,“ märkis Savisaar.
„Välispoliitika peamiseks ülesandeks peab saama meie majandushuvide kaitsmine maailmas, mitte aga supervõimu ja ideoloogilise liidri mängimine. Me ei ole mingi supervõim, isegi kui meil saab olema 40 tanki. Gruusial oli üle saja tanki, palju neist aga alles on jäänud? Tuleb ajada niisugust poliitikat, et neid tanke ei oleks vaja, mitte aga balansseerida kogu aja kriisi piiri peal. Eestlased peavad oskama asju targemini ajada, kui olematule jõule apelleerides,“ ütles linnapea.
Savisaare sõnul tuleb lõpetada russofoobia pidev üleskütmine meedias ja poliitikas ning normaliseerida suhted Venemaaga.
„Eestit ei ohusta Venemaa, vaid meie rumalus ja nõrk majandus. Venelaste enesehinnangu üle võib mõnikord muiata, kuid on äärmisest rumal püüda seda veel oma tigedusega üle trumbata. Ei saa jätkata seda joont, et ükskõik mida Venemaa ka teeb, on see ikka valesti tehtud. Kui Venemaa teeb midagi õigesti, siis tuleb teda ka tunnustada. Meil ei ole vaja saada lihtsalt emotsionaalset rahuldust Venemaa sõimamisest, meil on vaja lahendada oma probleemid,“ ütles Savisaar.
„Me ei tohi unustada, veel vähem aga ignoreerida, et meie ainuke loodusressurss on meie asukoht kahe väga suure turu vahel ning et eduka majanduse rajamine ei ole põhimõtteliseltki võimalik, kui majanduspoliitika ei arvesta looduse poolt seatud kitsendusi,” märkis Savisaar.
“Tuleb lõpetada jutt sellest, nagu oleks Eesti tänu oma liberaalsusele või maksukorraldusele välisinvesteeringutele piisavalt atraktiivne ning asuda ise aktiivselt võimalike huvipooltega koostööd otsima, nende huvi ja tingimusi uurima. Tuleb arvestada, et edu saavutamiseks on siin vaja usalduslikku koostööd kolme (näiteks Saksa, Eesti, Vene) või isegi nelja ( kolme eespool nimetatud ja Hiina või Kasahstan) osapoole vahel ja edu on võimalik saavutada ainult siis, kui oskame nende kõigi huvisid ja riske piisavalt hästi rahuldada või maandada,“ ütles Savisaar.
