Savisaar: oravad tahavad lapsed käbitoidule jätta
“Ometi on igapäevane toidulaud inimese organismiks hädavajalik — kurikuulsad kalorid on need, mida toidust vajame, et oleks piisavalt energiat tööl-koolis käimiseks. Kui täiskasvanud jälgivad ise, mida-kui tihti söövad, siis laste ja noorte toidulaua eest vastutavad peamiselt täiskasvanud. Vanemad kodus, toitlustajad koolis,” nendib Tallinna linnapea.
“Eesti Toiduravi Konsultantide Ühingu tänavu märtsis tehtud ettekande põhjal toitub kaks kolmandikku koolilastest ebatervislikult, umbes kolmandik lastest ei söö enne kooli ning umbes pooled lastest ei söö sooja toitu ka peale kooli. Seega on koolis ja ka lasteaias pakutav soe toit olulisim osa lapse päevases toidulauas. Ja ei pea olema selgeltnägija, et ennustada kooli ja lasteaaia toidukordade väärtust tulevikus,” märgib poliitik.
Savisaare sõnul vaatab praeguses riigi viletsas majanduslikus seisus enamik peresid, kuidas kulusid kokku hoida ja kindlasti on üheks kokkuhoiukohaks ka toit. “Ja selle arvelt on otsustanud kokku hoida ka üla-linn. Sest millega veel seletada olukorda, kus sotsiaalminister kehtestab uued tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis (sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määrus nr 8), kuid jätab rahalised vahendid selleks planeerimata,” märgib Keskerakonna juht.
“Kui varasemas määruses olid nõuded toitlustajatele soovituslikud, siis uus määrus seab nõudmised üheselt ja kõigile kohustuslikuks. Uute nõuete järgi peab kooli ja lasteaedade toidulaual olema näiteks rohkem naturaalseid ja värskeid toiduaineid — vähemalt kolm korda nädalas värsked puuviljad, iga päev köögiviljad, vähemalt kaks korda nädalas lihatoidud ning viinereid, sardelle või keeduvorsti tohib pakkuda vaid korra kuus. Liiati valvab tervekaitsenõuete täitmist, toidu energiasisaldust ja toiduainete valikut vastav ametkond, kel on õigus teha ka koolidele nõuete rikkumise puhul ettekirjutusi ja trahve.
Kui toitlustajatel ja lasteaiakokkadel oli varem võimalus kombineerida toidumenüüd, siis nüüd tuleb hoolikalt järgida toidusoovitusi. Ja ilmselgelt nõuab see ka rohkem käibevahendeid. Enamus lasteaedasid on sellepärast juba tõstnud toidumaksumust vähemalt 2-3 krooni võrra ühe lapse kohta päevas.
Tallinn tõstis eelmise aasta 5. novembrist kooliõpilase päevase toidukorra maksumust nelja krooni võrra ehk 18 kroonini, jäädes ootama ja lootma, et sama teeb ka riik ja tõstab omapoolset panust. Riik suurendas koolilõuna toetust alles tänavu teisest poolaastast — 10,42 kroonilt 12,02 kroonini. Tekkinud vahe maksis kinni linn.
Teadaolevalt koolitoidu maksumusest riigipoolne osa kulub toiduainete ehk produktide ostmiseks ning linnapoolne osa koolitoidu valmistamiseks. Võttes arvesse, et uus määrus nõuab päevases menüüs kindlaid toiduaineid (värsked puu-juurviljad, kala ja liha on kallis tooraine jne.) ning võttes arvesse toiduainete 20-protsendilist hinnatõusu viimase aasta jooksul — läheb uue määruse rakendamine toitlustajatele ja lasteaedadele kalliks maksma. Ehk teisisõnu peab riik tagama oma kehtestatud määruse täitmiseks vajaminevad rahalised vahendid. Praegune riigi panus — 12,02 krooni jääb küll tervislikuks ja nõuetekohaseks koolitoiduks hädiseks panuseks, mille eest võivad ainult oravad omale käbisuppi lubada.
Ega niisama öelda — oled see, mida sööd! Laste tervis ja koolitoit ei ole küll see koht, mida riigieelarves kärpida ja mille krokodill võiks ära süüa. Jutud sellest, nagu oleks valitsus riigieelarve projektis ikkagi taganud koolitoidu kulutused, ei ole õiged. Maripuu kehtestatud toidumenüüst jääb suurem osa vajaka. Siis võib riik muidugi jälle omavalitsusi nuhelda, kuigi vastutus lasub tegelikult Ansipi valitsusel.”
