Savisaar noolib eelseisvateks valimisteks lisakohti

Keskerakonna avaldus õiguskantsler Indrek Tederile on sel­ge püüe taotleda Tallin­na linnavolikogus veelgi suuremat üle­kaalu.

Kui rakendada süsteemi, kus kehtivad praegused valimisringkonnad ja ühtlane mandaatide arv, siis näitab lihtne arvutus, et eelmistel valimistel oleks Keskerakond saanud kaks kohta lisaks. Sellisel juhul oleks Keskerakonnal Tallinna volikogu 63 kohast 34. Praegu on neid 32, mis tähendab suveräänselt linnas valitsemiseks tegelikult õhk­õrna ülekaalu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Õiguskantsler Indrek Teder on saatnud Keskerakonna taotluse alusel riigikogule ettekande, milles ta leiab, et Tallinna valimisring­konnad on moodustatud ebaõiglaselt, sest igale linnaosale antakse neli mandaati ja alles siis jaotatakse ülejäänud mandaadid, lähtudes valijate arvust.

Samuti leiab õiguskantsler, et linnaosade kaupa valimisringkondade moodustamine on üldse põhiseadusvastane, sest Tallinna linnaosade suurus on väga erinev.

Tegelikkuses toob see kaasa olukorra, kus Pirita linnaosa valija häälel on linna juhtimises mitu korda suurem osakaal kui näiteks Lasnamäe valija omal. Seda seetõttu, et näiteks viimastel omavalitsuste valimistel osales Piritalt 4980 valijat ja linnavolikokku valiti sealt viis liiget. Lasnamäel omakorda osales 34 423 valijat ja nende abiga jõudis volikokku 13 liiget. Seega sai Piritalt linnavolikokku enda esindaja 996 valijat Lasnamäe 2648 vastu.

Reformierakondlane Väino Linde ütles Päevaleht Online’ile, et põhiseaduskomisjoni istungil soovisid Keskerakonna esindajad volikogu valimise korra muutmise ettepanekuga kiiresti edasi jõuda ja kaitsesid Tederi seisukohti tugevalt. „Võib-olla nad siis tunnevad, et on põhjust oma poliitilise võimu pärast karta ja praegune süsteem ei pruugi järgmistel volikogu valimistel enamust anda,” ütles Linde.

Tallinna volikogu valimiskomisjoni esimehe Toomas Sepa sõnul oleks Keskerakonnal volikogus ühe valimisringkonna pu­hul rohkem kohti. Sepp ei osanud Päevaleht Online’ile täpselt öelda, mitu kohta Keskerakonnal lisaks oleks, kuid rohkem tuleks neid küll.

„Suuremate linnaosade osakaal kasvaks,” ütles valimiskomisjoni esimees. „Seega oleks Keskerakond Lasnamäe ja Põhja-Tallinna arvelt tõepoolest saanud teatud arvu kohti volikokku rohkem.” Kui aga arvutada kõiki reegleid silmas pidades kohtade teoreetiline arv parteide 2005. aastal Tallinnas saadud tulemuste baasilt, oleks praegu linnas hoopis teine võim. Igal juhul koalitsioon, kuhu võiks kuuluda kes tahes. Ühe valimisringkonna puhul oleks Keskerakond kaotanud kaks kohta ja tal oleks 63-st saadikukohast 30, mis ei ole absoluutne enamus.

Omamoodi probleemiks kujuneb olukord, kus tuleb hinnata ka ühetaoliste ja õiglaste valimiste reaalset tulemust, mille puhul eri linnaosade hääl võib jääda volikogus nii väikeseks, et tegelikult ei ole seda kuulda. See oht on näiteks Pirita ja ka Nõmme puhul, kus on selgelt teine elukeskkond kui näiteks Mustamäel ja Lasnamäel.

Palju on ette heidetud ka asjaolu, et enamik volikogu liikmeid on pigem käetõstjad kui sisulise töö tegijad. Võim on linnas tegelikult linnavalitsuse käes, veelgi täpsemalt kalibreerides — linnapea Edgar Savisaare kabinetis. Väga iseloomulik on teoreetiline ta­bel, kus on esitatud valijate arvule vastav teoreetiline kohtade arv valimisringkonniti. Sel juhul oleks volikogus Lasnamäelt valitud liikmeid 18 ja Pirita omi vaid kaks.

Eesti Päevalehe palvel arvutas riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving 2005. aasta valimistulemuste põhjal välja, missugune oleks volikogu kohtade jaotus, kui Tallinnas oleks üks valimisringkond ja mandaadid jaotataks linnaosadele vastavalt valijate arvule.

„Tabel on teoreetiline, sest juhul kui valimisringkondi ei oleks 2005. aastal moodustatud, oleks kandidaatide ülesseadmine ja valijate käitumine hääletamisel kindlasti olnud teistsugune,” rõhutas Pilving. Ta lisas, et arvutuse puhul ei ole arvestatud asjaolu, et osa kandidaate oleks võinud saada volikogu liikmeks lihtkvoodi alusel.

„Viimane asjaolu arvutust siiski oluliselt ei mõjuta. Meie arvutuses on kõik kohad jaotatud lähtudes erakondade poolt üle linna saadud häälte arvust. D’Hondti jagajate modifitseeritud meetodit kasutades on välja arvutatud võrdlusarvud ja nende alusel jagatud kohad erakondade vahel,” märkis riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja.