Keskerakonnast, mille me 25 aastat tagasi lõime, on saanud Eesti poliitika kõige olulisem määraja. Täpselt sama moodi on Keskerakonna kongress muutunud kõikide pilkude tulipunktiks. Kutsun kõiki kongressil osalejaid mitte unustama väärtusi, mille eest meie Keskerakond alati seisnud on: oleme kaitsnud inimesi eliidi ebaõigluse vastu, kaitsnud nõrgemaid ja võidelnud nendega, kes oma tugevat positsiooni kurjasti ära kasutavad. Rasked ajad pole meid mitte räsinud vaid muutnud veelgi ühtehoidvamaks.

Mul on kurb tõdeda, et selle erakorralise kongressi kokkukutsujad – Simson, Reps, Ratas ja mõned teised – on hälbinud keskerakondlikust mõtteviisist, nad püüavad endale koguda punkte ühe isiku ründamisega. Seni on seda alatut võtet kasutanud vaid meie konkurendid, seda valusam on, et nüüd teevad seda need, keda pidasime omadeks.

Ma ei soovi Keskerakonna kongressi farsiks muuta, seega ei näe võimalust homme osaleda. Jüri Ratas tunnistas ka ise eile õhtul Mihkel Raua saates „Kolmeraudne“, et saadikud sellele kongressile pole mitte valitud vaid määratud. Selline stiil on pärit ühest teisest ajastust, mille me juba veerand sajandit tagasi selja taha jätsime. Ma tean, et minu meeskond suudab ka sellises õhkkonnas lippu kõrgel hoida. Ma soovitan kõikidel, kelle jaoks Keskerakond on hinges sügaval ja kes peavad oluliseks meie maailmavaadet ning ei ole nõus seda peenrahaks vahetama, hääletada erakonna esimehe valimistel Yana Toomi poolt ja juhatuse hääletamisel nende poolt, kelle teened on suuremad kui opositsioonilisel kolmikul.

Keskerakond ei tohi kaotada oma nägu, kaotada oma valijaid. Tühjad sõnad ühtsusest, sõbralikkusest ja sellest, et Keskerakonnas ei ole leere – need ei maksa mitte midagi. Kongressil peab kujunema selge arusaam, kuidas edasi ja millistel tingimustel edasi. Üksnes Keskerakond püüab Eesti poliitikas leida reaalset tasakaalu erinevate sotsiaalsete ja rahvusrühmade huvide vahel. Ärgem unustagem, et Keskerakond on jätkuvalt Eesti populaarseim erakond. Ma ei kavatse poliitikast kuhugi lahkuda, kuid ma ei pea vajalikuks osaleda Ratase sõprade kongressil, mille tulemus on ette määratud. See, et ma kongressi seekord vahele jätan, ei tähenda, et järgmine kongress peetaks ilma minuta. Tuletan teile meelde, et alles aasta tagasi tõusin ma uuesti jalgele, loodan väga, et järgmisel aastal hakkan taas kahel jalal kõndima. Mõtlen kaasa koos Teiega, elan koos Teiega!

Seekordsel kongressil palun minu esimesel asetäitjal Yana Toomil minu eest esitada erakonna esimehe poliitiline ettekanne.
Jõudu meile kõigile!