Savisaar liitub Euroopa kosmoseagentuuriga

 (108)

Valitsus arutas Eesti võimalikku koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga ning tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarele ülesandeks koostada agentuuriga koostöö- ning liitumissoovi väljendav kavatsuste kiri.

Euroopa Kosmoseagtentuur (European Space Agency — ESA) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada kosmoseuuringuid, arendada uusi tehnoloogiaid ja tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

ESA-sse kuulub praegu 17 liikmesriiki ning mille tegevust finantseerivad liikmesriigid vastavalt oma sisemajanduse koguprodukti suurusele. ESA üheks tegevuspõhimõtteks on unikaalne tööstuspoliitika, mille järgi liikmesriikide ettevõtted ning teadus- ja arendusasutused saavad ESA-lt tellimusi vähemalt 90% ulatuses liikmesriigi poolt sissemakstud liikmemaksust. See on märkimisväärselt aidanud kaasa kõrg- ja kesktehnoloogiliste majandussektorite arengule liikmesriikides.

Euroopas annab ESA-ga seotud kosmosetööstuse arendamine tööd ligi veerandile miljonile inimesele. Eesti tööstuse tulevikuväljavaade tööjõu kasvava hinna ja kaubanduspiirangute kadumise tingimustes on tihedam koostöö ning keskendumine kõrg- ja kesktehnoloogilisele teadmistemahukale toodangule.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on Eestis mitmeid ettevõtteid, kellel on potentsiaali ESA kosmoseprogrammides osalemiseks ja kes on seda juba alltöövõtjana teinud.

Eesti tee ESAga liitumisel algab ESA-ga vastastikuste huvide defineerimisest ning sellekohasest infovahetusest. Eestil tuleb sõlmida raamleping, mis määratleb edasise koostöö vormid ja ajakava, samuti Eestit esindava organisatsiooni. Raamlepingu sõlmine ei too endaga kaasa mingeid olulisi finantskohustusi ESA suhtes.

Raamlepingu sõlmimisele järgneb koopereerunud liikme (European Cooperating State ehk ECS) staatus riikidele, kes on ESAga sõlminud koopereerumisleppe. ECS riikideks on Ungari ja Tšehhi ning ECS staatuse saavad varsti Poola ja Rumeenia. ECS staatus annab võimaluse osaleda PECS (Programme for European Cooperating State) programmis. PECS programm on üheks eelastmeks ESA täisliikmeks saamisel. PECS programmiks osalemiseks on riigi minimaalse finantspanusena nõutav viis miljonit eurot viie aasta jooksul. PECS programmis osaledes on võimalik saada Eesti ettevõtetele ja teadus- ja arendusasutustele tellimusi vähemalt 90% ulatuses nimetatud summast.

Hiljemalt 2007. aasta 1. septembriks esitab Eesti kosmosepoliitika töögrupp valitsusele riigi kosmosetööstuse potentsiaali analüüsiva ja arengusoovitusi pakkuva raporti. Antud raporti juures peab olema ülevaade finantseerimisvajadustest ning kaasnevatest rahalistest kohustustest.