Savisaar: lihtsameelsed rahvuslased ei mõistnud Umsiedlung 'i kahjulikkust
„1939. aasta oktoobris alanud Umsiedlung ehk ümberasumine koos 1941. aasta esimesel poolel toimunud järelümberasumisega (Nachumsiedlung) viis Eestist 21 645 inimest,“ ütles Savisaar Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil „Umsiedlung 1939–1941 ja selle järelmid Ida-Euroopale 21. sajandil“.
„Neist paljud kuulusid harituma, varakama ja aktiivsema elanikkonna osa hulka. Sakslasi oli lahkunute seas veidi üle kahe kolmandiku, 14 000. Järelümberasujate seas oli arvukalt eestlasi, rootslasi ja venelasi, kes pelgasid punast „proletariaadi diktatuuri“ enam kui natside aaria rassismi ning kasutasid võimalust Eestist põgeneda.“
Savisaar tõdes, et oldi sunnitud valima kahe halva vahel: kas hüljata kodumaaks olnud Eesti ja asuda ümber natsi-Saksamaale või jääda Nõukogude Liidu laieneva bolševistliku režiimi mõjusfääri.
„Umsiedlung'i alates ei saanud suurem osa eesti ühiskonnast arugi, millist kahju see Eestile valmistas,“ nentis Savisaar. „Lihtsameelsed rahvuslased hõiskasid, et „700-aastase orjaaja“ viimased kandjad lahkuvad. Ei tahetud märgata, et lahkunute seas oli toonase Eesti riigi eliiti kuulunud isikuid. Saksamaale siirdusid kolm Tartu ülikooli ja kaks konservatooriumi professorit, Tallinna linnaarhivaar Paul Johansen, pankur Klaus Scheel, tööstur Martin Luther, riigi aseprokurör ja üks Riigikohtu liige, kaks koloneli, sõjaväe ülemprokurör, kindralmajor Rieberg, mereväe ülemjuhataja kontradmiral von Salza, nimekaid sportlasi jt.“
Omandireform tõi kohtuvaidlused baltisakslastega
Eesti võttis 1991. aastal vastu omandireformi aluste seaduse. Selle kohaselt oli keelatud restitutsioon isikuile, kes olid Saksamaale asudes vabatahtlikult loobunud Eesti vabariigi passist. 1997. aastal seda seadust muudeti ning kõik ümberasujad said tavalise subjekti õigused, välja arvatud need, kes on saanud enne sõda Nõukogude Liidu poolt hüvitist või pärast sõda Saksa riigi poolt sõjakahjude kompensatsiooni.
„Kahjuks ei kaasnenud seadusesse üldsõnalise määratluse lisamisega õiguslikku regulatsiooni, mille alusel tegutseda,“ nentis Savisaar. „Tallinna linnavaraameti andmeil on ümberasujate ning nende järglaste seas praeguse seisuga kuni 300 potentsiaalset subjekti. Neist aktiivsed on umbes 30 taotlejat. Käimas on kümme kohtuprotsessi, milles hagetakse ümberasujate varasid.“
Savisaare sõnul on Eesti riigi ebajärjekindlus omandireformi läbiviimisel põhjustanud ebaõiglust, mille tulemusi peame Tallinnas tänini helpima. „Osa hoonetest, millele alates 1997. aastast võis esitada taotlusi, oli selleks ajaks leidnud heausksed omanikud, kelle suhtes oleks ebaõiglane omandatud vara täna võõrandada tagastamiseks isikutele, kes reformi alguses ei kuulunud õigustatud subjektide ringi. Teisalt on ülimalt keerukas veenduda taotlejate ambitsioonide seaduspärasuses. Saksamaa ja Poola arhiivides andmete kontrollimisel on ilmnenud juhtumeid, mil taotlejad on juba saanud kompensatsiooni või sõjakahjude hüvitust.“
Konverentsil tutvustasid oma riigi kogemusi II maailmasõja aega ulatuvate omandiküsimustega tegelemisel Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi vabariigi esindajad.
