Savisaar: krooni intress on euro tulekuks liiga kõrge

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare hinnangul võib Eestile euroga ühinemisel saatuslikuks saada vähe kajastust leidnud intressikriteerium, sest Eesti krooni intressitase on lubatust hulka kõrgem.

"Euroalaga liitumiseks peavad olema täidetud nii hinnastabiilsuse kriteerium, eelarve tasakaalu ja võlakoormuse kriteerium, vahetuskursi kriteerium ja intressimäära kriteerium, samuti tuleb täita euro kasutuselevõtu õiguslikud nõuded. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule loetakse kõik kriteeriumid võrdseks ega seata neid tähtsuse järjekorda," rääkis Savisaar täna kohalike omavalitsuste foorumil.

"Nüüd aga kriteerium, millest kõige vähem on räägitud - see on intressimäära kriteerium, mille järgi ei tohi riigi pikaajaline intressimäär ületada kolme parema hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui kaks protsenti.
 
Euroopa Keskpanga viimases lähenemisaruandes leiti, et kuigi puuduvad piisavalt jõulised märgid selle kohta, et üldine hinnang intressimäära kriteeriumi täitmisele võiks kujuneda negatiivseks, seisab Eesti silmitsi mitmete jätkusuutlikkusega seotud väljakutsetega. Tuginedes Eesti Panga statistikale, oli äriühingutele antavate pikaajaliste kroonilaenude keskmine intressimäär 2008. aasta mais 7,64 protsenti, tänavu märtsis aga juba 9,38 protsenti.

Samal ajal on euro intressimäärad aga langenud, mis tähendab, et hindamise aluseks olevad näitajad on liikunud Eestile ebasoodsas suunas. Kuigi intressimäära kriteeriumi täitmise hindamiseks vaadeldakse ka mitmeid teisi näitajaid peale pikaajaliste laenu- ja võlakirjaintresside, on selge, et nimetatud kriteeriumi täitmine saab Eestile komistuskiviks.

Kordan üle, kuna see on oluline ja sellest pole meedias ega parlamendis peaaegu üldse räägitud. Maastrichti leppe üks viiest nn eurokõlbulikkuse kriteeriumist on pikaajaliste intressimäärade vahe kolme Euroopa liidu parima hinnastabiilsusega liikmesriigi ja kandidaatriigi vahel. Vahe ei tohi ületada kaht protsenti ning silmas peetakse  just riigi intressimäärasid kohalikus valuutas.

Varasemates eurokõlbulikkuse EL-i aruannetes 2006 ja 2008 pole seda probleemiks peetud, vaid mainitud  et Eestil puuduvad valitsuse võlakirjad, mida traditsiooniliselt võrreldakse ja alternatiivina pilti kajastav pankade poolt mittefinantssektorile antud  laenuintresside vahe arvatavasti mahub piiridesse. Enam ei mahu… Eesti Panga statistikast saab selgeks, et vahe on igal juhul suurem kui kaks protsenti, kohati kordades suurem. Sama pildi annab 12 kuu Talibori ja Euribori võrdlus:  aprillis näiteks 7.97 ja 1.73 protsenti  ehk vahe üle 6 kuue protsendi (kolm korda lubatust enam)," rääkis Savisaar.