Savisaar: Euronewsi kõrvale tuleks luua ka Euroopa päevaleht

 (43)
Edgar Savisaar
Foto: Ilmar Saabas

Tallinna linnapea Edgar Savisaar esines täna Kreekas Rhodose saarel peetaval rahvusvahelisel foorumil Tsivilisatsioonide dialoog ettekandega „Kultuuride dialoog Euroopa Liidus ning eriti Balti riikides“.

Oma sõnavõtus keskendus Savisaar Euroopa Liidu ühtse kommunikatsiooniruumi arendamisele ja uute riikide paremale kaasamisele ning soovitas muu hulgas luua Euroopa ühise avalik-õigusliku päevalehe, vahendas Raepress.

„On tehtud palju etteheiteid, et Euroopa on endistviisi nõrk ja killustatud ning iga riik justkui ajab ainult oma asja. Me kuuleme tihti, et Euroopa Keskpank on nõrk aga enamikku EL-i riike kattev ühisraha on siiski reaalsus. EL on globaalküsimustes üha rohkem ühe laua taga suhetes USA, Hiina, India, Venemaaga. Riikide ja majanduste tempokale integratsioonile vaatamata on aga kultuuride dialoog selles protsessis siiski jäänud tagaplaanile. Eelkõige on see Euroopa Liidu ühtse kommunikatsiooni ülesanne,“ alustas ta kõnet.

„Olemasolevad Euroopa institutsioonid on kommunikatsiooni alal aga olnud seni tõepoolest üsna abitud. Globaalses uudiskanalite konkurentsis on tugev Euronews, üheksas keeles sisu tootmine tagab Euroopa sõnumi globaalse kättesaadavuse,“ kiitis Tallinna linnapea.

„Lisaks televisioonile ja internetile, peab aga Euroopa perspektiiv maailmale olema nähtav ka n-ö vanades meediates: raadios, ajalehes. Euroopal pole ühtki mõjukat päevalehte, mis kajastaks maailma Euroopa perspektiivist. On Briti, Saksa, Prantsuse jne lehed, mida maailmas teatakse, aga Euroopa päevalehte pole. Seepärast kutsungi üles asutama Euroopa avalik-õiguslikku päevalehte! Lehte, millest kujuneks ka tugev platvorm kultuuridevahelisele dialoogile Euroopa sees. Kuna Euroopa on ajalooliselt kujunenud paljude tsivilisatsioonide kohtumispaigaks, oleks Euroopa päevaleht ka ülemaailmse dialoogi toetaja,“ ütles Savisaar.

Tallinna linnapea tõi veelkord eeskujuks Euronewsi: „See on unikaalne kommunikatsiooni korraldamise riikidevaheline platvorm, mille osanikuks on 21 riigi ringhäälingud. Balti riigid ega Poola ei kuulu paraku peamise maailmale Euroopa perspektiivist uudiseid läkitava meediaettevõtte osanikeringi. Küll on seal aga näiteks Soome ja Rootsi. EL-i rahastus on Euronewsis ülimalt tagasihoidlik – viis miljonit eurot aastas moodustab tühise osa EL-i kommunikatsioonikuludest, kuigi selle kanali mõju ka ühenduse sees EL-i info levitamisel on keskne,“ rääkis ta.

„Suurematel riikidel on ühiskanalile olemas alternatiiv ning nad panustavadki Euronewsist rohkem oma riiklikesse väliskanalitesse. Väiksemate võimalustega riigid ei oma aga seejuures võrreldavat individuaalset ega kollektiivset väliskommunikatsiooni võimekust – ometi peaksid just väiksemad riigid olema huvitatud EL-i ja enda osa olulisest suurendamisest ühiskanalites. Ma pean rahvusvahelist koostööd kommunikatsiooni alal just väikeriikide jaoks olulisemaks mistahes poliitilistest ja sõjalistest liitudest,“ jätkas Savisaar.

„Kolme Balti riigi sees täna ühtne inforuum sisuliselt puudub. Teatava reservatsiooniga võib siiski öelda, et ühises inforuumis asuvad nn baltivenelased ehk vene keelt kõnelevad inimesed. Neid ühendavaks kanaliks on Esimese kanali partner PBK ning ka teiste peamiselt Venemaalt lähtuva sisuga kanalid. Samas eesti-, läti- ja leedukeelse meedia omavaheline integratsioon on seni olnud oluliselt nõrgem," nentis Keskerakonna esimees.

"Inglisekeelne ajaleht The Baltic Times levib vaid meie lennukites ja hotellides. Uudisteagentuur BNS katab küll kõiki kolme Balti riiki, kuid naaberriikide uudiste tarbimine on üliväike. Juhtiv uudisteportaal Delfi töötab samuti kõikides riikides sisuliselt täiesti eraldatuna. Viasati (TV3) jaamade vahel puudub sisuline koostöö täielikult. Balti perspektiivist lähtuvalt ühist telekanalit pole,“ tõdes Savisaar.

„Ühtne inforuum puudub ka Balti riikidel Põhjamaadega. Näiteks Eesti meediaettevõtetel pole seal riikides mitte ühtegi alalist korrespondenti – selles seisus kõlab lausa groteskselt Eesti poliitikute suust jutt Põhjamaadele lähenemisest. Kultuuridevaheline dialoog pole ka Balti- ja Põhjamaade vahel ühise meediaruumita võimalik,“ kritiseeris Tallinna linnapea.