Ninasarvikute bioloogiast räägib loomaaia direktor Mati Kaal. Laulu ninakast ninasarvikust esitavad Estonia poistekoori ettevalmistuskoori poisid koos G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pillimeestega, teatas Raepress.

Saksamaal Krefeldi ja Berliini loomaaias sündinud noored teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma saabusid Tallinnasse juba 27. aprillil ja on paari nädala jooksul uute elutingimustega harjuda jõudnud, kuid ülehomme avatav õueekspositsioon vajab veel uudistamist ja tundmaõppimist.

Tallinna loomaaias ei ole ninasarvikuid olnud alates 2010. aasta algusest, mil suri kõrges vanuses, 41-aastaselt, teravmokk-ninasarvik Murray.

Ninasarvikud on elevandi järel suuruselt teisel kohal olevad maismaaimetajad ja seetõttu oma kogu ja väärikusega loomaaedade ja loodusparkide külastajate poolt hinnatud ja imetletud.

Teravmokk-ninasarvikut (Diceros bicornis) tuntakse ka musta ninasarviku nime all. Tema pikk ülahuul võimaldab hästi puulehti ja võrseid toiduks tarvitada. Loomu poolest on nad sõjakamad kui laimokk-ninasarvikud ja armastavad üksi tegutseda.

Ninasarvik on maailmas äärmiselt ohustatud. 2010. aasta andmeil on teravmokk-ninasarvikuid looduses alla 4900 isendi, loomaaedades elab 188 looma. Loodusparkides, kus ninasarvikuid kaitstakse ja nende asurkondi suurendada püütakse, peetakse jätkuvat võitlust salaküttide vastu.

Ninasarviku sarv on hinnatud jahitrofee ja imerohu kuulsusega ravim Hiina rahvameditsiinis, mille eest ollakse valmis välja andma uskumatuid summasid. Lisaks võib ninasarvikute arvu vähenemist ja väljasurevate liikide nimekirja jõudmist seostada ka looduslike alade drastilise vähenemise ja põllumajandusliku ületootmisega liigi levikupiirkondades.