Saviranna külaselts võitleb kohtus Muuga LNG terminali vastu
Saviranna küla on külavanem Merike Metstaki sõnul Muuga sadama idaosale kõige lähemal, seega ka haavatavaim. "Ootamatu LNG terminali rajamise algatamisega sai külaelanike mõõt lihtsalt täis," lausus Metstak.
Ta kinnitas, et külaelanikud ei ole ettevõtluse ega Muuga sadama arengu vastu. Küll aga tahavad nad anda signaali, et kodanikke peab teavitama, elanikega peab arvestama ja nendega läbi rääkima. "Asume valla äärealal ja mis salata, küla infrastruktuuri arendamine on seni toimunud suuresti elanike omavahenditega. Kõik elanikud ja suvitajad on häiritud oma kinnisvara väärtuse langusest," lisas Metstak.
"Mul oli hiljuti võimalus külastada Rootsi Nynäshamni LNG terminali. Õppereis oli hariv ja andis veeldatud maagaasi käitlemisest hea ettekujutuse. LNG terminal seisis inimasustusest kaugel graniidist kaljusaarel. Muugal rajataks see saviliivale, Tahkumäe neemele, söeterminali naabrusesse," muretses Metstak.
Riskid kuhjuvad Muugal
Vaatamata asjaolule, et Jõelähtme vallavolikogu liikmed möönsid 30.08.2012 toimunud istungil pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamisega kaasnevat riskitaluvuse ületamist Muuga sadamas, otsustati ikkagi algatada vahetusse lähedusse teemaplaneering LNG terminali asukoha määramiseks.
LNG (metaan) terminaliga kattuvasse ohupiirkonda on juba Jõelähtme vallavolikogu eelmise aasta otsusega kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette 21,5 hektaril Muuga sadama idaosas LPG (propaan) vedelgaasiterminali rajamise.
LNG terminaliga kattuvasse piirkonda on detailplaneeringuga kavandatud ka pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam, mille koosmõju LNG terminaliga ei ole Metstaki sõnul hinnatud. LNG terminal hakkaks lisaks asuma ka söeterminali vahetus naabruses.
Jõelähtme vallavolikogu ei ole Metstaki sõnul kaalunud kolme rajatise koosmõjusid ega Muuga sadamale tekkivat riskikoormust ning ei ole seega lähtunud avalikest huvidest seoses valla keskkonnale ja elanikele tekkivate võimalike ohtudega.
Saviranna elanikel on tema sõnul põhjendatud hirm õnnetusohu ning saaste tõttu oma tervise pärast. LNG, LPG ja PHAJ rajamisel tunnetaksid külaelanikud igapäevaselt reaalset ohtu oma elule, sest õnnetusjuhtumi korral Muuga sadama piirkonnas on ohustatud kõik lähedalasuvad asumid. Saviranna küla elanikel on lisaks mure ka põhjavee reostuse, rannajoone kujunemise ja mereelustiku säilimise pärast.
"Mures oleme nii LPG, pumphüdroakumulatsioonijaama kui LNG terminali pärast. Kui kõik nimetatud ettevõtted käivituvad, võib inimasustus siin piirkonnas küsitavaks muutuda," lausus Metstak.
Muuga sadama rajamine tõi olulisi muutusi keskkonnas
"Põliselanikuna mäletan rannajoone muutusi, mis hakkasid ilmnema pärast sadama rajamist. Ei pea olema akadeemik väitmaks, et kalavarude kadumine ja rannajoone murdmine mitukümmend meetrit maismaasse on tingitud inimtegevusest," märkis Metstak.
"LNG terminal tooks kaasa aga veelkordse mere süvendamise Tahkumäe neeme otsas. Millist mõju avaldaks see mereäärsetele elanikele, nende kodudele, ei tea keegi. On päevselge, et LNG teemaplaneeringu algatamisega rikutakse külaelanike põhiseaduslikku õigust puhtale elukeskkonnale," lisas külavanem.
Peamiseks riskiks on külaelanike hinnangul suurõnnetuse võimalus, mille korral jääks ohutsooni suur osa Saviranna külast.
Külaelanikud on valla peale pahased
Metstak oli valla käitumise suhtes väga kriitiline. Kompromissi oleks vallavolikogu ja ettevõtjad külaelanikega ise pidanud otsima. "On tüüpiline, kahjuks, et väikestest asulatest ja nende elanikest sõidab suurettevõte lihtsalt ülbelt üle," kritiseeris Metstak.
Ennekõike oleks tema arvates vajalik teostada vastavad uuringud, seejärel saaks ehk midagi täpsemalt öelda. Ta lootis, et rajatisele leitakse Eestis sobivam asukoht, mis on kaugemal tiheasustusaladest ja väga intensiivsest laevaliiklusest.
Valitsejatele tekitab aktiivne kodanikuühiskond tema sõnul peavalu. "Kuid külaselts astub julgesti edasi – muud võimalust ei ole – koduvalla volikogu meid ei kaitse. Kuigi peaks," pahandas Metstak.
LNG terminali teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine rikub Jõelähtme valla elanike, sealhulgas Saviranna külaseltsi liikmeskonna õiguseid elule ja tervisele ning omandile. Samuti ei kaasanud ega informeerinud vald enne LNG teemaplaneeringu algatamist ei külaseltsi ega ka avalikkust, rikkudes sellega mitut seadust.
