“Mul pole Pärnojaga seni mingit kontakti olnud. Ta pole mind ka kohtumisele kutsunud,” ütles Sarv teisipäeval Postimehele.

21. märtsi Postimehes nimetas Sarv lausvaleks majandusministrilt ja erastamisagentuuri nõukogu esimehelt Pärnojalt saadud kirja, mis põhjendas rahapuudusega 1999. aastal toimunud Eesti Raudtee erastamistehingu nõustaja leidmise konkursile laekunud kolme pakkumise tagasilükkamist.

Tol konkursil oli odavaim pakkumine 12 miljonit krooni PricewaterhouseCoopersilt, hiljem aga sõlmis erastamisagentuur konkursiväliselt lepingu Briti nõustamisfirmaga GIBBiga, kes on juba riigilt tasuks saanud ligi 40 miljonit krooni.

Pärnoja kinnitusel pole ta pärast süüdistuse avaldamist Sarvega rääkinud, ent soovib temaga peagi kohtuda — mitte küll selleks, et tuua selgust valetamise küsimuses, vaid eesmärgiga arutada 1. aprillil jõustunud uue riigihangete seadusega kaasnevat.

Pärnoja pole talle otse alluvalt Sarvelt selgitust nõudnud hoolimata sellest, et on korduvalt nimetanud riigihangete ameti juhi karmi hinnangut eksituseks. Samas keeldub ta avaldamast, kuidas kavatseb Sarve korrale kutsuda tema väitel põhjendamatu valetamissüüdistuse pärast. Minister kahtleb avalikult isegi selles, kas Postimees Sarve õigesti tsiteeris.

Sarve kinnitusel on Postimees tema sõnu vahendanud korrektselt. Ka praeguseks pole tema seisukohas muutust toimunud. “Enamikule neid dokumente näinud inimestest on täiesti selge, et seal kirjapandu pole õige,” ütles riigihangete ameti peadirektor.

Pärnoja tegi märtsis enda kohalt valetamis- ja võimalike korruptsioonikahtluste mahavõtmiseks avalduse kapole, paludes uurida süüdistuste paikapidavust.