Särgava: õigusriiki ei sobi sellised etteheited kohtunikele
Harju maakohtu esimees Helve Särgava sõnul ei sobi demokraatlikku õigusriiki kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aegi etteheited eelnevate õigeksmõistvate kohtuotsuste kohta ja Aegi sõnad, et maadevahetuse kohtuasjas on süüdimõistmiseks piisavalt tõendeid, sest sellega meelestatakse avalikkus süüdimõistvat otsust tahtma. Maadevahetuse kohtuasja kohtunik Valeri Lõõnik kurtis nimelt riigikohtule saadetud kirjas, et Aeg mõjutas teda esmaspäeval Postimehes ilmunud intervjuus kohtuotsuse langetamisel.
Kohtunik Lõõnik on nii intervjuus Postimehele kui kirjas riigikohtule kurtnud, et kaitsepolitsei survestas teda maadevahetuse kohtuasjas. On ta oma muret kurtnud ka teile?
Olen niipalju kursis, et kui Postimehes ilmus intervjuu kaitsepolitsei peadirektoriga, siis jah, järgmise päeva hommikul tõepoolest me vestlesime temaga. Seal oli ju ka puudutatud teisi kohtunikke, kuid kohtunik Lõõnik oli nimeliselt välja toodud.
Kuidas te ise kogenud kohtunikuna hindate Raivo Aegi intervjuud ja eriti seda, mida ta ütles kohtuasjade ja maadevahetuse kohta?
Mina ei anna hinnangut ja ma ei oska ka öelda, mis võis olla nende ütluste eesmärk, kuna seda teab vaid intervjuu andja härra Aeg. Kuid ma lähenen sellele ütlusele kaheselt. Esiteks – kohtunik on selline isik, kes mitte kunagi ei tohi ennast lasta kõigutada ühestki taolisest ütlusest, ükskõik kes seda ütleb, sest kohtunik on sõltumatu. Kuid kahtlemata pean vajalikuks märkida, kas demokraatlikus õigusriigis nii kõrgete ametiisikute poolt taolised etteheited kohtunikele on ikka sobivad? Demokraatlikus õigusriigis sellised etteheited kohtunikele minu arvamuse järgi ei saaks küll kuidagi sobida.
Te olete pikalt kohtunik olnud ja palju näinud. Kas midagi taolist, nagu Raivo Aegi intervjuu, on ka varem olnud või on tegemist pretsedenditu käitumisega?
Eks ikka on ka varem olnud seda, kus juba uurimise alguses antakse ametiisikute poolt hinnang, et toime on pandud selline ja selline kuritegu. Näiteks kuulutati, et toime on pandud tellitud mõrv ja pärast seesama isik, kes seda kuulutas, pidi pärast ise ka konstanteerima, et tegemist on tapmisega ja tellitud röövmõrv kuidagi kadus ära. Taolised repliigid on ühiskonnas väga ohtlikud selles mõttes, et nende ütluste järgi ühiskond saab sõnumi, et mingi situatsioon on selline. Kui pärast ei tule kohtuotsus selline, nagu sõnum enne ühiskonnale anti, siis tõepoolest räägime, et oi, õiglustunnet on riivatud. Aga tegelikult riivavad õigustunnet just taolised ütlused, aga mitte see kohtuotsus. Väga kahetsusväärne, kui õigusriigis hakatakse selliselt tahtma kohtunike poolset õigusemõistmist. Kohtunikud ei lähe mitte kunagi kaasa sellise survestamise ega repliikidega, seda võin küll kinnitada. Inimene ei saa töötada kohtunikuna, kui ta millegi sellisega kaasa läheb. Aga paratamatult on taolised fraasid häirivad, sest ühiskond meelestatakse ette tahtma sellist lahendit ja kui ei saada, siis tekibki küsimus, et kus oli probleem.
Maadevahetuse asja süüdistatavad ja kaitsjad on korduvalt kritiseerinud ajakirjandust ja öelnud, et ajakirjandus käsitleb süüdistatavaid juba ette süüdi olevatena ja survestab kohut neid süüdi mõistma. Kas see võiks olla kohtunik Lõõniku mure üks põhjuseid?
Seda peate te küsima küll kohtunik Lõõnikult. Ajakirjandusel on üks rida, ajakirjandus esiteb temale öeldut. Ajakirjandus edastas ühiskonnale kaitsepolitsei preadirektori poolt öeldut.
See, mida räägivad ja kirjutavad olulistel kohtadel töötavad riigiametnikud, on üks asi ja mida kirjutavad ajakirjanikud oma kommentaarides ja juhtkirjades, on teine asi?
Päris kindlasti. Ajakirjanik avaldab oma arvamust. Või ta edastab konkreetselt kellelegi poolt öeldut. Ajakirjandus kannab minu nägemuse järgi kahte sõnumit – üks on tema enda arvamus, aga see on ajakirjaniku arvamus, mis kahtlemata on ühiskonnale palju olulisem kui näiteks kodanik Jüri arvamus. Aga kui ta edastab uurimise tipu seisukohta, see on hoopis teine asi. Õigusriigi üks tunnuseid on, et tal on sõltumatu kohtusüsteem, mis tähendab ka õigeksmõistmisi. Kui hakkame tagantjärgi hinnanguid andma neile õigeksmõistmistele, mis on olnud, siis me jõuame tagasi tollesse ühiskonda, kuhu mitte mingil juhul mina ega ükski mu kolleeg ei taha jõuda.
