SAPTK läheb Tarandi asjas prokuratuuri vastu ringkonnakohtusse

 (288)
Indrek Tarandi vs  Meelis Osa ja Mart Rieberg kohtuistung
Indrek Tarand kohtusFoto: Tiit Blaat

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vaidlustab
Tallinna ringkonnakohtus prokuratuuri otsuse mitte alustada menetlust sihtasutusele 2000 eurot tagastamata jätnud Indrek Tarandi suhtes.

Riigiprokuratuur jättis möödunud nädalal rahuldamata SAPTK-i kaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri otsuse peale mitte alustada kriminaalmenetlust Indrek Tarandi suhtes, kuna prokuratuuri hinnangul ei ole kogutud materjalide pinnalt tuvastatav, et Tarand oleks 2000 eurot omastanud või omastamise tahet sõnaselgelt väljendanud.

"Vaidlustame riigiprokuratuuri otsuse, kuna meie parima arusaamise kohaselt ei ole see otsus põhjendatud," ütles SAPTK-i juht Varro Vooglaid Delfile.

"Indrek Tarand on ilmselgelt omastanud SAPTK-i raha ja sisuliselt petnud välja 2000 euro asemel 4000 eurot. Küsimus ei ole vaid Tarandi käitumises ja prokuratuuri otsuses, vaid selles, millises riigis me elame. Küsimus on selles, kas seadused kehtivad kõigile või on meil siin teatud ring heade sidemetega prominente, kes võivad mitte ainult karistust kartmata õigust rikkuda, vaid teha seda avalikult irvitades," selgitas Vooglaid.

SAPTK-i "annetus" Tarandile

Sündmuste ahel sai alguse möödunud aasta 26. novembril toimunud ÜRO ränderaamistiku vastasel piketil, kus Meelis Osa ja Mart Rieberg Tarandit ründasid. Mehed tunnistasid kohtus oma süüd, vabandasid ja nõustusid Tarandile maksma 2000 eurot hüvitist.

Seotud lood:

SAPTK kogus mai lõpus annetustena kokku 2000 eurot ning kandis summa Osa ja Riebergi nimel 23. mail Tarandi kontole selgitusega "Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks".

Hüvitise saanud Tarand polnud aga nõus, et ülekande tegi meeste nimel hoopis Vooglaiu juhitav SAPTK.

Hiljem kandsid mehed raha Tarandile üle vastavalt kohtus kinnitatud kokkuleppele oma isiklikult arvelt, kuid Tarand jättis tagastamata 2000 eurot, mille kandis tema arvele SAPTK.

Seejärel esitas SAPTK-i juht Vooglaid Põhja ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid ringkonnaprokuratuur ei näinud selleks alust.

Samasuguse otsuse tegi ka riigiprokuratuur.

Riigiprokuratuur: vara enda kasuks pööramine vajab manifesteerimist

Vooglaid süüdistab Tarandit võõra vara omastamises, mis paragrahvi 201 järgi seisneb võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. Riigiprokuratuuri määruses seisab, et vara enda kasuks pööramine vajab manifesteerimist ning antud juhul ei esine Tarandi käitumises talle topelt üle kantud 2000 euro omastamise manifesteerimist: Tarand on läbi kaitsjate kirjalikult kinnitanud raha tagastamist ning Õhtulehes ka avaldanud, et peale selgituste saamist tagastab raha.

Riigiprokuratuuri määruses seisab, et nimetatud selgituse saamine ei ole otsitud põhjus, vaid selle on tinginud SAPTK-i poolt 23. mail tehtud ülekande selgitus, mille teksti "Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks" on võimalik mitmeti tõlgendada, lisaks puuduvad andmed, et nimetatud summa oleks omastatud, kulutatud või ära raisatud, samuti ei ole Tarand kinnitanud, et ta on 2000 euro uus omanik.

Tarandi väljaütlemist ERR-i portaalis ("Kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu") ei pea riigiprokuratuur tõsiseltvõetavaks manifesteerimistahte avalduseks, vaid retooriliseks kalambuuriks, millega Tarand ei kuuluta ennast raha omanikuks.

Määruses seisab, et ilmselt soovib Tarand raha tagastamist teha tülikaks raha omaniku poolt tsiviilmenetluse käivitamisele suunamisega, nimetatud asjaolud aga ei ole aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks.

Vooglaid ütles BNS-ile, et prokuratuur ignoreeris keskse tähtsusega tõsiasja: Tarand lubas oma esindajate saadetud e-kirjas SAPTK-ile liigselt saadud raha tagasi kanda, kuid pole seda siiani teinud.

Muude võimaluste ammendumise korral esitatakse tsiviilhagi

Delfi küsimusele, miks Vooglaid ikkagi kriminaalmenetluse algatamist taotleb ja tsiviilhagi ei esita, vastas SAPTK-i juht, et sihtasutuse parima arusaamise kohaselt on tegu mitte lihtsalt võlasuhte, vaid vara omastamise kuriteoga.

Loe veel

"Tsiviilhagi esitame siis, kui võimalused kriminaalmenetluse algatamiseks on ammendatud."

Vooglaid: Tarandi suhtes oleks pidanud menetlust alustama ka meeleavalduse takistamise osas
Vooglaius tekitab küsimusi ka õiguskaitseorganite otsus mitte algatada Tarandi suhtes menetlust pärast seda, kui ta Vooglaiu hinnangul ilmselgelt takistas ÜRO rändeleppe vastase meeleavalduse elluviimist.

"Mäletatavasti õigustasid õiguskaitseorganid toona menetluse mittealgatamist absoluutselt naeruväärse väitega, et jõuga lavale tunginud ja mikrofoni korraldajate käest ära rebinud Tarand mitte ei takistanud meeleavalduse läbiviimist, vaid osales meeleavaldusel," leidis Vooglaid.

"Mõelda vaid, kuidas näeks niisugusest osalemise käistlusest lähtudes välja osalemine näiteks 24. veebruaril toimuval Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise aastapäeva tähistamise paraadil..." püstitas Vooglaid retoorilise küsimuse.