Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Kalle Muuli esitas riigikogu raamatupidamisele väljamaksmiseks ühe tšeki, millest on tekkinud palju pahandust. 82 euro suuruse hüvitise maksis Muuli tagasi, tunnistas oma viga ja palus avalikkuses vabandust. See omakorda tekitab terve rea küsimusi: mis juhtub inimestega riigikogus, kui nad rahva poolt valituks osutuvad. "Nad teevad asju, mida nad eelduslikult muidu ei teeks," väitis Samost.

"See oli minu viga, mis tuli sellest, et ma olen kogu elu töötanud eraettevõtetes, kus on ka esinduskulud ja selliste asjade menetlemine on palju lihtsam," vastas Muuli, ja lisas oma kogemuse, et eraettevõttes tšekki esitades vaatab ülemus selle üle, ja kui leiab, et hüvitis on põhjendamatu, siis ei maksa seda välja ja asi on lahendatud. "Keegi ei hakka sind kahtlustama selles, et sa oled mingi kohutava pettuse toime pannud. Asjad on väga lihtsad. Kui sa oled riigikogus, siis sa pead seda asja seletama miljonile inimesele ajakirjanduse vahendusel ja see on palju keerulisem. Selle pärast – ma olen juba öelnud – oli see viga, et ma selle tšeki esitasin ja kuna ma nägin, et mul ei õnnestu seda kuidagi arusaadavalt miljonile inimesele selgitada, siis ma võtsin ka selle tšeki tagasi ja palusin vabandust," selgitas Muuli.

Hüvitiste süsteem tuleks ümber teha

Hüvitiste teemaga edasi liikudes, lisas Samost, et tema arvates ei ole riigikogu liikmed piisavalt hästi tasustatud. Riigiametnike palkade tabelis seisuga 1. aprill 2015 oleks riigikogu liikmed oma palganumbriga alles 330. kohal. "Kui avalikkusel on tekkinud mulje, et riigikogu liikme palk on kuidagi üldisel tasandil väga kõrge, siis tal on õigus: see on Eesti keskmisest palgast mitmeid kordi suurem. Aga kui vaatame näiteks seda, kui palju riik maksab parematele ametnikele, ministritele, kui palju makstakse palka juhtidele erasektoris, siis ei ole riigikogu liikme palk märkimisväärselt kõrge ja võimalik, et ka mingite inimeste tulekut riigikokku võib see palgatase pärssida," ütles Samost.

Sellest tulenevalt käsitlevad Samosti arvates terve hulk riigikogu liikmeid kuluhüvitiste süsteemi kui legaalset palga osa lisatasuna. "Nad ei käsitlegi seda sõna otsest mõttes selle asja eesmärgi kohaselt, milleks on tööga seotud kulude hüvitamine, vaid kui neid kvartaalseid kokkuvõtteid avaldada ajakirjanduses, siis igakord näeme, et on mitte üks või kaks, vaid suur hulk riigikogu liikmeid, kes on suutnud oma kuluhüvitise sendi täpsusega nii-öelda ära kasutada," sõnas Samost.

Sellest tulenevalt peaks Samosti arvates riigikogu liikmetele mõeldud hüvitiste süsteem ümber teha, et inimestel ei tekiks kiusatusi ja riigikogu liikme palk signaliseeriks selle töö vastutust, tähtsust ja erakordsust Eestis paremini kui praegu. "Et siis võiks tegelikult selle kuluhüvitiste osa sisuliselt ära kaotada. See peaks olema väga erakordne, ja maksta see sama 1000 eurot, mis seal lisandub kuluhüvitisena, lihtsalt välja palgana."

Samuti tõi Samost välja, et tuleks üle vaadata süsteem, kuidas riigikogu liikmete palk määratakse: võiks olla ametnikest koosnev komisjon, kes tegeleks palga määramisega, mitte nagu praegu, kus riigikogu liikmed ise määravad enda palganumbri suuruse.

On sunnitud mööda nööri käima

Riigikogu liikme Kalle Muuli sõnul oleks see süsteem kindlasti lihtne ja selge ning välistaks selle, et riigikogu liige peaks olema pidevalt hirmul, et ta teeb midagi valesti. "Aga süsteem on nii keeruliseks aetud, et oled sunnitud koguaeg mööda nööri käima."

Muuli sõnul võiks riigikogulase palk olla selline, mis jätaks viisaka mulje ja ei häiriks inimesi. "Kui arvestada seda, et kõik need 330 ametikohta, mis on eespool riigikoguliikme töötasu, on ikkagi valdavalt juhtivad ametikohad, kus sul on hulk alluvaid, kelle eest sa pead samuti vastutama. Et riigikogu liikmel ei ole alluvaid, tal võiks olla täiesti normaalne spetsialist palk, mis Eestis ei ole nii suur kui riigikogu liikme palk praegu. Miks ma seda räägin? Tavaliselt arvatakse, et inimesed lähevad riigikokku palga pärast –võib-olla mõni läheb – aga riigikogu töö on selline, kuhu sa ei saa palga pärast minna. See on ajutine töö."

"Aga asi on hirmus keeruliseks aetud: praegu on riigikogu liikme seis selline, et iga sekund oled sa tööl. Su ei ole võimalik võtta ei palgalist ega palgata puhkust. Kui sõidad teise eesti otsa sugulase matustele, võib sinu käest küsida, et sa oled praegu tööl, miks sa siin matustel viibid. Riigikogu töökorraldus on selline, et sul ei ole ühtegi töövaba päeva." 

Samost võttis teema kokku mõttega, et riigikogu liikme töö ongi isemoodi töö, kus peab olema terane ja kaalutlev: "Kalle, sul ei oleks olnud praegu mingit probleemi, kui sa oleksid jätnud selle tšeki esitamata. Keegi ei teeks sulle mingeid etteheiteid praegu. See ongi asja tuum."

Muuli käis laevareisil sünnipäeva tähistamas, päev hiljem sama laevaga Rootsist tagasi sõites sõi ta kaaslasega õhtust ning tasus selle eest 82 eurot. Õhtusöögi arve esitas Muuli hiljem riigikogu kantseleile hüvitamiseks, kuna söögi kõrvale räägitud jutt olnud töine.

Hiljem hakkas ta kahtlema, kas seda tšekki ikka sobib hüvitamiseks esitada ja ta võttis selle tagasi.