Samost: Liina Kersna haridusministriks, Jürgen Ligi välisministriks

 (154)
Reformierakonna juhatus kogunes Katharinenthali kohvikusse
Liina KersnaFoto: Ilmar Saabas

Anvar Samost ja Hannes Rumm tulid täna eetrisse oma esimese poliitilise jutusaatega "Samost ja Rumm". Uue välisministri otsinguid kirjeldades leidsid nad, et ühelt poolt on vaja leida valitsusse lahkuva Marina Kaljuranna asemel uus naine, samuti võiks uus minister tulla Kaljuranna toetajate seast, et leevendada Reformierakonna sisest lõhet.

Samost ütles, et Keit Pentus-Rosimannus on öelnud, et tema välisministriks ei taha, lisaks vaevab teda Autorollo juhtum. Eerik-Niiles Kross ei saa Ameerikasse ja Valdo Randpere ei kannaks välja. Seetõttu pakkus ta, et haridusminister Jürgen Ligi võib liikuda välisministriks ja Liina Kersna saada haridusministriks.

Rumm meenutas kõigepealt ühe reformierakondlase ütlust, et neil on tugevad kandidaadid Palling, Sulling ja Milling. Natuke tõsisemalt pakkus ta, et Reformierakond võib kaaluda ka Euroopa Parlamendi liikmeid Urmas Paeti ja Kaja Kallast.

Uue välisministri leidmist raskendab see, et valitsus pole kuigi stabiilne ja töö välisministrina võib halval juhul juba mõne kuu pärast lõppeda. Vaid riigikogust valitsusse tulevatel inimestel jääb senine amet alles, teistele nende ametikohtasid alles ei hoita.

Seotud lood:

Presidendivalimiste kohta nentis Rumm, et nii segast ja ennustamatut olukorda pole enne valimiskogu varem olnud. "Kui 96. või 2001. aastal on alati olnud 1-2 kandidaati, kes domineerivad ja saavad esimesest voorust ilmselgelt turvaliselt edasi, siis seekord on pilt väga segane," ütles Rumm.

Välisministri ametikohast presidendiks kandideerimise tõttu loobunud Marina Kaljurand võtab Samosti arvates hääli ära Reformierakonna kandidaat Siim Kallaselt, aga ka Allar Jõksilt ja Mailis Repsilt ja isegi Mart Helmelt. Nimelt tahab Kaljurand ilmselt oma kandidatuuri esitada suurema hulga kui 21 valijamehe allkirjaga, aga iga valijamees saab anda vaid ühe allkirja kandidaadi toetuseks ja nii võib Kaljurand hakata ära võtma ka neid allkirjasid, mida vajab oma kandidatuuri ülesseadmiseks Helme.

Rumm ütles, et Kaljuranna nõrkuseks on, et tal pole ühegi erakonna toetust. Igal erakonnal on omal teatud hulk hääli ja kui kaks erakonda ühendavad oma jõud, peaks sellest piisama, et viia nende ühiskandidaati valimiskogu teise vooru.

Rumm ütles, et EKRE presidendikandidaat Mart Helmest on vähe juttu, sest kampaania on olnud nõrk. Helme on jäänud konkurentide varju, presidendivalimiste kampaania ei ole EKRE toetusele mingit mõju avaldanud, erinevalt paljudest teistest erakondadest. Varasematel presidendivalimistel on valimiskogus kõige kehvem tulemus Siiri Oviir 25 ja Enn Tõugu 47 häält 1996. aastal. Kui ERKE ei suuda neist numbritest läbi murda, on see nende esimene suurem tagasilöök peale riigikokku saamist.

Samost märkis, et EKRE ja Mart Helme kuvand on valimiseelsete kuude käigus muutunud, Helme on näidanud end rohkem tsentristlikuma, kesktee poliitikuna. Ta on rääkinud positiivselt Euroopa Liidust ja isegi sisserändest. Samost küsis, kas lihtsalt peavoolupoliitika on nii külgetõmbav või mõtlevad nad valitsusse saamisele.

Rumm ja Samost imestasid, kuidas sai nii kogenud poliitik nagu Siim Kallas öelda midagi nii rumalat nagu siis, kui ta soovitas tema Reformierakonna presidendikandidaadiks valimist mitte tunnustavatel erakonnakaaslastel omale uus erakond valida.

Samost arvas, et kõige rohkem peaks Siim Kallase presidendiks saamise nimel pingutama Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas. "Tema ametispüsimine on Siim Kallase presidendiks saamisega otseselt seotud. Kui peaks juhtuma, et presidendiks valitakse Marina Kaljurand, ja ma ei välista, et valimiskogu teise vooru võivad jõuda Kallas ja Kaljurand, tekib Taavi Rõivasel väga tõsine põhjust lahkuda oma mõlemast ametist," arvas Samost.