„Salaalkoholi ostmine kasvas majanduskriisi ajal, aga mitte plahvatuslikult,“ rääkis Marje Josing konjunktuuriinstituudist täna põllumajandusministeeriumis toimunud alkoholiturgu ja tarbimist käsitlenud uuringu esitlusel.

Tema sõnul on tegemist ainult salaviinaga ja teisi alkohoolseid jooke illekaalselt Eestis ei müüda. Ka on probleem tema sõnul peamiselt piirialadel.

Josing tõi välja, et selge indikaator salaalkoholi ostmiseks on hinnavahe. Kui legaalse Eesti viina keskmine hinnaklass oli eelmisel aastal 12,66 eurot liitri kohta ja odavama hinnaklassiga viina võis poest osta hinnaga 9,26 eurot liiter, siis salaviina liitri hind oli vaid 6,26 eurot. Viina aktsiis moodustab 40 prostenti viina hinnast ja see oli mullu 5,68 eurot liitri kohta.

Alkoholiaktsiisi laekus mullu eelarvesse tervikuna 165 miljonit eurot, mis on viie miljoni euro võrra enam kui aasta tagasi.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et kui salaalkohol moodustaks ka ainult ühe protsendi turust, oleks seda siiski liiga palju.

Salaviin pole tema sõnul probleemiks mitte ainult tootjatele, kes seda rahas saadav mõõta, aga ka riigile tervikuna, sest kätkeb kontrollimata kvaliteedi tõttu endas eelkõige ohtu rahva tervisele.