Salaplaan: 700 meedikut saab kinga (täiendatud)

AS Ida-Tallinna Keskhaigla kliiniline juht Ralf Allikvee ei pea võimalikuks niisugusel määral meditsiinitöötajate koondamisi, nagu see on kirjas Luubi artiklis, viidates konsultatsioonifirmas Rimess MRI koostatud finantsplaanile.

Allikvee ütles ETAle, et koondamistest ei räägiks ta üldse enne, kui on olemas lepingud, kui on teada, milliseid raviteenuseid haigekassa nende haiglalt ostab. “Üks asi on selge, mitte ükski õde koondamise alla ei lähe, vastupidi — neid on kümneid puudu,” kinnitas Allikvee. “Eeldan, et see kehtib kõigi haiglate kohta, igal pool on tohutu õdede puudus.”

Postimees Online, refereerides Luubi artiklit, kirjutas, et Tallinna linnavalitsuse tellimusel konsultatsioonifirmas Rimess MRI koostatud konfidentsiaalne finantsplaan näeb ette 721 inimese koondamist linnale kuuluvates raviasutustes. Luubi käsutuses oleva finantsplaani järgi olevat haiglate reformi käigus kavas koondada 15 protsenti kõigist praegu Tallinna linnale kuuluvates haiglates töötavatest meedikutest. Selle plaani järgi jäävat praegu 13 haiglas töötavast 251 arstist tööle 197.

Postimees Online’i andmeil kirjutab Luup, et eriti raske käsi peab olema Lääne-Tallina Keskhaigla juhil Peep Põdderil, kes peab lahti laskma 461 töötajat ehk iga viienda. Ida-Tallinna Keskhaigla juhil tulevat koondada kokku 260 töötajat.

Arstidest läheb kõige halvemini kirurgidel ja radioloogidel, selgub dokumendist. Praegu töötavast 77 kirurgist kaotab kava kohaselt töö 47 inimest. 20 radioloogi asemel jääb ametisse aga ainult üks.

Allikvee lausus, et Ida-Tallinna haigla vajab kohe 7-8 radioloogi lisaks neile, kes on praegu tööl. Allikveele teadaolevalt pole ka teised Tallinna haiglad radioloogidega täidetud. Samuti hämmastab Allikveed jutt sellest, et pealinna jäävat vaid 37 naistearsti.

“Eeldame, et iseseisva äriüksusena toimivad raviasutused suudavad oluliselt efektiivsemalt arendada müügitööd,” seisvat dokumendis. Müügitöö peaks tänavu kasvatama tasuliste raviteenuste osa viiendiku ja järgmisel aastal kümnendiku võrra.

Allikvee nentis, et pikapeale jõutakse Eestis nagunii tasulise ravini välja. “13 protsenti ja need haigekassa rahad, mis täna on, need ei kata varsti enam midagi ära,” tõdes Allikvee. “Mida kiiremini poliitikud julgevad välja öelda, mis selle 13 protsendi eest saab, seda normaalsemaks seis muutub. Me petame ennast sellega, et justkui me saame kõike, aga see pole võimalik.”

Allikvee hinnangul on tänases meditsiini olukorras süüdi otsustamatus. Haigekassa eelarves on kaks kuluartiklit, mis on pidevalt kasvanud — ravimid ja töövõimetus, aga ravile kuluva osa kasv on olnud minimaalne ja ei kata ära isegi inflatsiooni. Mõlemaid kuluartikleid tuleks Allikvee hinnangul kokku tõmmata.