Haigestunuid on registreeritud kõikides vanusrühmades, võrdselt mehi ja naisi. Keegi haigestunutest ei ole olnud vaktsineeritud. Kuigi ametlikult on Viljandimaal viimase poolteise kuu jooksul diagnoositud 32 A-hepatiidi juhtu, võib nakatunute arv olla kordades suurem.

Terviseameti Viljandimaa esinduse spetsialist Jaana Pullmann rääkis Delfile, et alates mai lõpust on Viljandis toimunud hulganiselt massiüritusi, kus liikus ringi väga palju rahvast ka välismaalt. "Me ei saa ühtegi konkreetset üritust öelda, sest osa haigestunuid, kes võtsid osa ühest üritusest, ei võtnud osa teisest."

Pullmanni sõnul on välistatud nakkuse saamine toitlustamise kaudu. "Kui oleks toitlustamisega tegemist, oleks meil korraga väga palju haigeid, aga meil haigestusid inimesed üksikult." 

Kollatõbi on üks enamlevinumaid haigus maailmas ning enam põetakse seda maades, kus sanitaarkultuur on väga madal. "Kuna Eesti ei ole madala sanitaarkultuuriga, siis meil ei ole välja kujunenud loomulikku immuniteeti," selgitas Pullmann.

A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel püsinud Eestis madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest. 2007. aastal registreeriti kümme juhtu, 2008. aastal 13, 2009. aastal 19 ning 2010. aastal kuus juhtu.

Viimased suuremad haiguspuhangud registreeriti Eestis aastatel 1993 ja 1998, kui registreeriti vastavalt 614 ja 989 juhtu. Siis oli nakatumise allikaks saastunud joogivesi.

A- viirushepatiidi iseloomustus:
Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 15-50, keskmiselt 30 päeva.
Haiguse kliinilisteks nähtudeks on palavik, oksendamine, väsimus ning kõhuvalu. Nahk võib
muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude ilmumist. Viiruse eritumine
väljaheidetega lakkab nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka
asümptomaatiline (ilma kollasuseta) eeskätt lastel (kuni 90% juhul). A-viirushepatiidi
läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

A-hepatiidi viirus levib enamusel juhtudest fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese
väljaheitest kätele ja kätelt suhu, pindadele, esemetele jm. Viiruste edasine levik toimub
olmekontakti kaudu, s.t. kokkupuutel saastunud esemete ja pindadega. Haigustekitaja levib ka
saastunud joogivee ja toiduga.

A-viirushepatiidi viirus on üsna vastupidav väliskeskkonnas, võib säilitada eluvõime pikemat
aega temperatuuril -20˚C, happelises keskkonnas (pH<5 juures) ning +70˚C juures kuni 10
minutit.

A-hepatiidi viirus hävib:
• kuumutamisel +85˚C mõne minuti jooksul,
• kloori sisaldavate desvahendite kasutamisel (jääkkloori kontsentratsioon peab olema
2,0-2,5 mg/l 15 min jooksul).

A-viirushepatiidi ennetamine toidukäitlemisel:
• Pese käed enne toidu valmistamist, korduvalt toidu valmistamise ajal vastavalt
vajadusele ning pärast tualettruumi kasutamist.
• Pese ja desinfitseeri kõik pinnad ja köögiriistad, mida kasutad toidu valmistamisel.
• Pese voolava veega puu- ja aedviljad ning marjad ja eriti hoolikalt, kui serveerid neid
toorelt.
• Küpseta või kuumuta toitu põhjalikult, ka teistkordsel soojendamisel.
• Hoia valmistoit eraldi tooretest toiduainetest või saastunud pakendmaterjalidest.
• Kasuta toidu valmistamisel erinevat köögiinventari ja kööginõusid toor- ja valmistoidu
jaoks.
• Kasuta toidu valmistamisel ainult ohutut joogivett.
• Väldi toiduainete kokkupuudet putukate, näriliste või muude loomadega.
• Keelatud on tegeleda toiduvalmistamisega nakkushaigusnähtude esinemisel, sh