Sada päeva Euroopa Liidus

Kuigi osa liitumiseelsetest hirmudest on viimaste kuude jooksul tõeks saanud, pole sada päeva Euroopa Liidus eestimaalaste elu märkimisväärselt muutnud.

Veelgi enam — Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektori Viljar Veebeli väitel tõid sada ühinemiseelset päeva Eesti ellu rohkem muutusi kui sada päeva pärast 1. maid, kirjutab Postimees.

“Tundus, et kogu ühiskond üritas liitumisprotsessist ette joosta, et paremaid positsioone sisse võtta,” nentis Veebel. „Ja 1. mail selgus, et mingeid muutusi ei tule, sest kõik muutused olid juba enne ära tehtud. Pigem oli liitumise näol tegemist ühe vaheetapiga pikemas protsessis.”

Oma väite kinnituseks osutas Veebel kinnisvara- ja suhkruhindadele, mis hakkasid kerkima tükk aega enne ametlikku liitumishetke, ning võõrtööjõu sissetungile ja siinsete spetsialistide piiri taha liikumisele, mis sai alguse samuti enne maikuu saabumist.

“Liitumine lihtsalt kiirendas neid protsesse,” kostis Veebel, kelle sõnul tõi ühinemine kaasa vaid mõne formaalse muudatuse.

Uurimiskeskuse Vaba Euroopa nõukogu esimees Ivar Raigi hinnangul läheb Eesti olukord järjest kibedamaks, sest kui seni on meil lastud n-ö uue olukorraga kohaneda, siis peatselt on oodata euroliidu inspekteerijaid, kes kontrollivad, kuidas vastsed liikmesriigid täidavad ühtseid seadusi ja uusi õigusakte.

Veebel seevastu avaldas arvamust, et järgmised sada päeva osutuvad veelgi stabiilsemateks kui esimesed sada päeva ning üheski valdkonnas suuri muutusi ei toimu.