Nii Eesti Taaskasutusorganisatsiooni arendusjuht Siret Kivilo kui Eesti Pakendiringluse esindaja Andres Siplane põhjendasid keskkonnateenistuses toimunud kokkusaamisel vähest kogumiskonteinerite arvu ning pikki tühjendamisvahesid rahanappusega, kirjutab Meie Maa.

Sorteeritud jäätmete kogumisega on Lõuna-Eestis olukord veel halvem ja taaskasutusorganisatsioonide energia ning ressursid lähevad praegu esmajärjekorras sinna. Konteineritevõrku täiendatakse sammhaaval, vastavalt sellele, millised on TKOde finantsvõimalused.

Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt nentis, et teda TKOde esindajate selgitused ei rahuldanud. “Lootusekiir on olemas, aga täna peame inimeste ees punastama, et ei ole suudetud luua tingimusi, mis võimaldaksid inimestel sorteeritud jäätmeid normaalselt ära anda,” sõnas ta.

Valt möönis, et lahenduste leidmise asemel käib pingpongimäng erinevate ametkondade vahel, kusjuures ka seadusandlus on vastuoluline. Jäätmeseadus kohustab elanikke sorteerima ja liigiti koguma sada protsenti jäätmetest, aga taaskasutusorganisatsioonidel on kohustus koguda vaid 50% jäätmetest. Kuhu ülejäänu pannakse, ei oska keegi öelda.