Saaremaal lokkab must lambalihaäri

Pärast seda, kui Saaremaa lihatööstus lõpetas lammaste kokkuostu ja tapateenuse, on maakonna lambaomanikel loomade tapmis- ja realiseerimisvõimalused piiratud ning seda rohkem on hakanud õitsema liha kokkuostjate äri, kes ei hooli seadusega määratud tapmistingimuse täitmisest või mittetäitmisest.

Suuremate lambakasvatajate sõnul on n-ö „mitteametlikku lammast” igal pool müüa, kirjutab Oma Saar.

Eestis kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt võib põllumajanduslooma tappa ainult selleks tunnustatud ettevõttes — tapamajas.

Oma tarbeks tapmise puhul peab olema veterinaaridelt võetud vastav tõend (näiteks tuleb üle 12-kuu vanuselt lambalt võtta ajuproov) ning taoliselt tapetud lammast tohib realiseerida vaid tõesti oma tarbeks, s.t mitte müüa. Saaremaal tegutsevad kokkuostjad ei hooli aga lamba vanusest ega sellest, kus loom tapetud on.

Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul ei ole säärane liha kokkuostmine tema jaoks eriti suur uudis, kuna lehtedest võib taolisi kuulutusi lugeda iga päev. Jürisson kinnitab, et oma tarbeks ei keela lammast keegi tappa, kui veterinaararst on tõendanud, et lammas on terve. Küll aga paneb Toivo Jürissoni imestama, kui keegi on oma tarbeks 5–6 lammast tapnud. „Kuhu nad pannakse, ise ei suuda neid keegi ära süüa,” küsib Jürisson.

Lambakasvataja Veiko Maripuu sõnul on tehtud statistikat, millest selgub, et ametlikult tapetakse Eestis vaid 20% lammastest. Paraku ei taha lambakasvatajad luua ühist rinnet säärase käitumise vastu. „Me oleme ammu seda juba rääkinud ja lambakasvatajad ei koondu,” kurdab Veiko Maripuu.

Kokkuostja leidmine ei ole probleem, nendeni võivad juhatada lambakasvatajad või isegi tavalised ajalehekuulutused. Tegutsemine käib täiesti avalikult.

Oma tarbeks tapmisena näidatud ja seejärel mahamüüdud lamba liha läheb Saaremaalt peamiselt pealinna turulettidele. Maripuu sõnul on näiteks Tallinna keskturg koht, kuhu sel kombel kokkuostetud lambaliha müüakse.