Saaremaa võrkpallimängul aitasid viiruse ulatuslikule levikule kaasa fännipasunad

 (192)
Saaremaa vk, Milano powervolley teine kohtumine
Saaremaa vk, Milano powervolley teine kohtumineFoto: Irina Mägi
  • Aprillis on koroonaviirus välisriikidest Eestisse jõudnud 12 korral
  • Laialdasele viiruse levikule võrkpallimängul aitas kaasa pasunate puhumine
  • Saaremaale võis viirus jõuda muu hulgas ka Võrumaalt

Nädal tagasi ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo tele-eetris, et Saaremaa võrkpallimängu osatähtsus sealse puhangu sünni juures oli väike ja viirus jõudnuks Eestisse niikuinii. Uurisime terviseametilt, mida küll nende juht teles esinedes silmas pidas.

Täiendatud kell 17.50. Täie kindlusega ei saa väita, et nakkus Saaremaale ka Võrumaalt jõudis. "Seda, kes sel üritusel nakatas, ei saa kunagi täiesti kindlalt väita," ütles Dontšenko.

Meenutuseks - möödunud nädala kolmapäeval Kanal2 eetris olnud erisaates "Sõda koroona vastu" rääkis siseminister Mart Helme, et keegi tuleks võrkpalli lubamise eest vastutusele võtta. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo aga seda eksimust nii suureks ei pidanud.

"Ka Saaremaal on mitu erinevat sisse toodud liini, seal on neid võimalusi mitmeid, võrkpall on üks näide, aga neid oli veel teisigi," vastas Jürilo. Siiski on vahepeal vastutuse võtnud Saaremaa vallavanem Madis Kallas, kes lahkus ametist teatega, et nendeni jõudnud sisendid koroonaviiruse leviku tõsidusest olid eksitavad.

Terviseameti juht Jürilo ütles veel ka, et kui tema tagasiastumine oleks vältinud viiruse tulekut Eestisse, siis ta oleks seda ka teinud. "Aga täna ma olen leidnud, et saan anda suurema panusena tuge koos meeskonnaga nende põhieesmärkide täitmiseks, mille võtsime," selgitas Jürilo enda olulisust.

Seotud lood:

"Hetkel ütlen nii, et viirus oleks Eestisse tulnud nii või teisiti. Kui vaatame lähikontaktsetega tehtud tööd, siis tegelikult Saaremaal on mitu erinevat sissetoodud liini. Võrkpall on üks näide, aga on ka teisi," rääkis Jürilo.

Saaremaa juhtumi puhul tuleb aru saada, et tegemist ei olnud mitte viiruse Eestisse jõudmise, vaid esimese tuvastatud riigisisese ulatusliku levikuga. Terviseametile teadaolevalt ilmnes mängu järel nakatunuid 37. Enne seda ei pidanud terviseamet võimalikuks, et koroonaviirus ka meie riigis nakata võib. Ohuks peeti vaid nakkuse saamist Itaalias ja Hiinas.

Jürilo väidetust tekkis küsimus - kui palju ja missuguseid nakkusliine on Saaremaal veel tuvastatud? Kui nakkus oleks Eestini jõudnud niikuinii, siis kui palju sissetoodud juhte on tuvastatud eriolukorra ajal? Kuidas on võimalik, et viiruse levikut polnuks võimalik ära hoida? Delfi võttis peale saadet ühendust terviseametiga ja palus nende juhi väiteid kogutud andmetega selgitada. Selgitustöö võttis enda peale epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko.

Dontšenko selgitas, et praeguse seisuga saab öelda, et esimesed teadaolevad COVID-19 nakatumised Saaremaal olid seotud kahe märtsi alguses toimunud üritusega - kurikuulus võrkpallilahing itaallastega ja festival Naised Omas Mullis (NOM). Kuid nakkus võis Saaremaale jõuda juba varem, sest esimesed haigestumised tuvastati kõigest mõni päev pärast võrkpallimängu.

Olulised kuupäevad
  • 26. veebruar - pidi Milanos toimuma Saaremaa ja Milano vaheline võrkpallimäng
  • 4.-5. märts - Võrkpallimängud Kuressaares Saaremaa ja Milano võrkpallimeeskondade vahel
  • 5.-8. märts - NOM Festival
  • 7.-20. märts - Võrkpallimängudel käinud inimestel tuvastatud haigestumised (37).
  • 9.-20. märts - NOM festivalil käinud inimestel tuvastatud haigestumised

Allikas: terviseamet

Seda, kas nakkus oli Saaremaale toodud juba enne neid üritusi või tuli koos üritustega, pole Dontšenko sõnul võimalik aga lõplikult selgeks teha. "On nakkushaiguseid, mille geneetilise mustri järgi on võimalik tuvastada nakkuse päritolu ja seeläbi ka leviku teid, kuid SARS-CoV-2 puhul ei ole see hetkel võimalik," kinnitas terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik.

Raskemaks tegi asja seegi, et Saaremaa ja Milano võrkpallimeeskondade vahelise mänguga oli terviseameti hiljem saadud andmeil seotud kokku tervenisti 37 inimest, kes haigestusid vahemikus 7.-20. märts. Praeguseks on teada, et viiruse inkubatsiooniperiood võib kesta 2-14 päeva ja nakkusohtlik on viirus kuni kaks ööpäeva enne sümptomite ilmnemist. Samuti võib COVID-19 nüüdse teadmise kohaselt levida ka asümptomaatiliselt

"Terviseamet suhtles haigestunutega, selgitas välja nende teekondi ja võimalikke kontakte. Haigestunute liikumiste ning lähikontaktide analüüsimisel ei olnud võimalik tuvastada esmast nakkusallikat või -allikaid. Sageli jääbki rohkearvulisel üritusel nakkushaiguse allikas kindlaks tegemata," selgitas Dontšenko.

Dontšenko sõnul levis võrkpallimängul nakkus suure tõenäosusega publiku seas, sest teadaolevalt ligi veerand haigestunutest puutus otseselt kokku Milano võrkpalluritega, kuid kolmveerandil ei olnud otsest kokkupuudet võrkpalluritega ja olid publiku hulgas.

"Viimane viitab tõenäoliselt, et nakkuse levik oli publiku hulgas laiem ja ühe võimaliku levikufaktorina võisid rolli mängida pasunad – nende puhumisel võis viirus levida aerosoolina," selgitas Dontšenko.

Seega - kui rohkearvulise publiku saatel pasunapuhumist poleks olnud, poleks viirus ka nii ulatuslikult levinud.

5.-8. märts toimus Saaremaal ka festival Naised Omas Mullis (NOM), millega seotult nakatus veel 25 inimest, kes haigestusid vahemikus 9.-20. märts. "NOM Festivalil oli nakatumine teadaolevalt seotud ürituse külastajaga," selgitas Dontšenko.

Kas vaid üks inimene nakatas 25 inimest või oli nakatunute hulgas ka neid, kes juba võrkpallimängul viiruse said, ei ole Dontšenko sõnul epidemioloogiliselt võimalik öelda. "Võimalik, et sel üritusel oli mitu haigestunut, kes seda ise ei teadnud ega osanud nakatumist ka kahtlustada," selgitas Dontšenko.

Saaremaale võis Dontšenko sõnul nakkus veel jõuda ka palju kõneainet tekitanud Võrumaa juubelipeolt, mis toimus 7. märtsil. Seal nakatunutest haigestus koroonaviirusesse kolm saarlast. "Seda, kes keda sel üritusel nakatas, ei saa kunagi täiesti kindlalt väita," jäi Dontšenko siiski tagasihoidlikuks.

Juubelipeole võis viirus samuti jõuda välisriigist saabunu kaudu, kuid ka see ei ole epidemioloogilist kinnitust leidnud.

Dontšenko sõnul on välisriikidest Saaremaale sisse toodud juhte veel, kuid terviseamet ei soovi neid liine avada, sest nende põhjal oleksid inimesed ja nende delikaatseid isikuandmed tuvastatavad.

Küll aga registreeritakse sissetoodud COVID-19 haigusjuhte Eestis siiamaani - ka eriolukora ajal, kui piiriületused on raskendatud. Aprillis on Eestis tuvastatud 12 juhtumit, kus inimesed on ilmselt haigestunud erinevates välisriikides ning naasnud Eestisse. Kolm neist on jõudnud ka Saaremaale. See selgitaks justkui nakkuse "niikuinii" Eestisse jõudmist. Kuid kas ka puhangu toimumist, jääb lugeja otsustada.

"Meeles tuleb pidada, et haigestunud inimestel avalduvad sümptomid erinevalt, mis tähendab, et inimesed ei pruugi ise teada, et nad on juba haigestunud. Viiruse omadused selguvad puhangu käigus. Erinevalt viiruse leviku algusperioodist teame nüüd, et inimene võib olla nakkusohtlik kuni kaks ööpäeva enne haigusnähtude ilmnemist ja lisaks võib COVID-19 levida ka asümptomaatiliselt," rõhutab Dontšenko.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!