Saaremaa vetest leiti Teise ilmasõja aegne ründelennuk

 (36)
Saaremaa vetest leiti Teise ilmasõja aegne ründelennuk
Wikipedia

Juulis korraldatud allveeuuringute käigus avastasid laevavrakkide kaardistajad Saaremaa vetest lisaks allveelaevale Teise maailmasõja ajal alla lastud Vene ründelennuki Il-2 ja kaks samuti sõja ajal uputatud seni veel tuvastamata laevavrakki.

“Suures Katlas on tegemist sõja ajal põhja lastutega. Avastasime seal kaks laevavrakki, mille kindlakstegemisega töö veel käib, ning lennuki Il-2,” sõnas allvee-ekspeditsiooni juht, muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ajalehele Meie Maa.

“Kogutud andmetega käib töö edasi ja seetõttu ei saa tehtust veel lõplikku kokkuvõtet teha. Kahjuks saime teha üksnes sonariuuringuid, kuna nähtavus oli äärmiselt halb. Kontrollisime ka mitmeid leiuteateid nii Kihnu ja Ruhnu kui ka Saaremaa all. Saaremaale vahest kõige lähemad uuringud toimusid Suures Katlas, kus sai jällegi uuritud objekte mitte just kaugest minevikust. Ühte lennuki- ja kahte laevavrakki. Seega ei ole just palju kindlat informatsiooni, kuna kogutud andmete töötlemine võtab palju aega.”

Maili Roio kinnitusel on nüüdseks kindlaks tehtud ka Ruhnu lähistelt leitud allveelaeva päritolu. Suure tõenäosusega on tegu nõukogude allveelaevaga C-310, mille ühe versiooni järgi uputasid venelased ise õppe-eesmärgil. Leitud allveelaeva vrakk paikneb Ruhnust ligi 2,5 miili ida pool.

Suviste allveeuuringute üks tähelepanuväärsemaid leide oli ka Kihnust leitud Saksa auriku SS Meyersledge vrakk. Ühe versiooni kohaselt uputas Hollandis 1902. aastal ehitatud kaubalaeva SS Meyersledge 1944. aasta 24. septembril kolme miili kaugusel Kihnu saarest Nõukogude lennuvägi. 63 meetri pikkune ja 9,5 meetri laiune vrakk lebab praegu ligi 15 meetri sügavusel.

Laev kuulus algselt Rootsi firmale A. K. Fernstroms Granitindustrier, alates 1943. aastast oli aga omanikfirma W. Schumanni ja laevale pandi nimeks SS Meyersledge.

Saaremaa Süvala klubi sukeldujad tõstsid aastaid tagasi vrakilt kella ja rooliratta, mis praegu asuvad Kehila külas Jaan Mändmaa talus, ning laeva tagavaravindi, mis on eksponeeritud Roomassaare sadama väravas. Lisaks leiti Eesti-Rootsi koostööprojekti “Shipwher” käigus toimunud allveeuuringute käigus Liivi lahest kaks purjelaeva, mille materjale tuleb veel analüüsida ning lisauuringuid teha.

Projekti “Shipwher” eesmärk on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine, mis oleks ühenduses projektipartnerite juba olemasolevate andmebaasidega ning annaks hea ülevaate Läänemeres leiduvatest laevavrakkidest.