“Kokkukasvamine on toimunud pidevalt, sest saari ühendav tamm on seisanud Väikeses väinas vee läbivoolu, mistõttu kuhjub tammi lähedale setet ja vesi on sunnitud taanduma,” lausus Väikese väina tammi uurimuse üks autoreid, mereinstituudi vanemteadur Ülo Suursaar Eesti Päevalehele.

Tema sõnul soodustab kahe saare kokkukasvamist seegi, et igal aastal kerkivad saared merest mõnest millimeetrist paari sentimeetrini.

“Väike väin on väga madal ja madalate veeseisudega on juba praegu tammist lõunas leetseljandikud nähtaval,” lausus Suursaar. Mõlema saare lähedusse on tekkinud ka mitu väikest roosaarekest, mis pidevalt laienevad ja omavahel liituvad.

Eesti Saarte Kogu esimees, Muhu valla arengunõunik Hants Kipper ütles, et saarte liitumist kiirendab viimastel aastatel toimunud tammi laiendamine, mis on vee läbivoolu peaaegu peatanud.

“Vana, kitsa tammi kivide vahelt vulises vesi veel läbi, kuid nüüd enam mitte,” sõnas Kipper. “Saarte kokkukasvamine on paratamatus, sest üle saja aasta on vaieldud, kuidas läbivoolu tagada, kuid mingit lahendust pole leitud.”

Kipperi sõnul ei ole Väikese väina tammi läbivooluavade ehitamine riigi prioriteet, sest lähiaastail kuluvad kõik teede- ehitamiseks mõeldud investeeringud Eesti põhimaanteede Tallinna-Tartu, Tallinna- Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla väljaehitamiseks.

“Ka unistatakse Suure väina sillast või tunnelist ning seetõttu ei hakka enam keegi Väikesele väinale olulist tähelepanu pöörama,” ütles Kipper. Tema hinnangul oleks kõige õigem tamm üles kaevata ja sild ehitada, kuid seda ei hakataks enam rahapuudusel tegema.

Suursaare hinnangul on tammi läbivooluavade rajamise mõte ilmselt hilinenud, sest avade efekti on raske ette ennustada ja nad ei taastaks enam kunagist loodustasakaalu.

Saare maavanema Jüri Saare sõnul ei saa välistada, et kunagi tuleb aeg, kus saartele tuleb anda üks nimi. “Suur-Saaremaa kõlab hästi, kuid võib tekkida ka teisi variante,” ütles ta.

Suursaare kinnitusel võib Lääne- Eesti saarte rannajoon saja aasta pärast mõnes kohas tundmatuseni muutuda, sest jääaja-järgselt kerkivad saared aastas merest umbes kolm millimeetrit.