Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et kodanikuks olemine on riigi huvides, sest see suurendab igaühe seotust riigiga, teatas kultuuriministeerium.

„Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodanike osakaal rahvastikus pidevalt suurenenud, kuid viimasel kümnendil on naturalisatsioonitempo aeglustunud, püsides umbes pooleteise tuhande inimese piires aastas. Järelikult vajavad Eesti kodakondsuse saamise võimalused määratlemata kodakondsusega isikutele märksa suuremat tähelepanu,“ rääkis Saar. Eesti on Euroopa Liidus kodakondsusetute arvult pärast Lätit teisel kohal.

Kultuuriministeeriumi koostatava lõimumiskava rakendusplaan aastateks 2016–2020 kinnitab eri tegevussuunad, nende elluviimise ajakava, kaas- ja põhivastutajaid ning ressursside allikad. Ülejäänud tegevuste ning kodakondsuspoliitika eest laiemalt vastutab siseministeerium. Täiendav teave on kultuuriministeeriumi koduleheküljel.

Saar täpsustas, et tähtis on „Lõimuva Eesti“ arengukava elluviimise raamides tegeleda põhjustega, miks Eesti kodakondsust ei taotleta. „Tahame jõuda kindlate ühiskonnagruppideni, kellel oleks võimalus Eesti kodakondsus saada, kuid võiksid selleks konkreetsemaid samme astuda. Päevakorral on põhiseaduse ja kodakondsuseksami ettevalmistuskursused, keeleõpe, kuid kindlasti ka tõhusam informatsiooni levitamine ja riigiidentiteedi tutvustamine,“ loetles Saar.

Ministri kinnitusel on Eesti aruteludeks kodakondsuspoliitika üle valmis, kuna seda tõestavad 2015. aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemused, mille kohta saab lugeda siit.

Ümarlaud eri tegevuste tõhustamisest ning laiemalt naturalisatsiooniga seotud väljakutsetest tuleb kokku 16. oktoobril. Töösse kaasatakse kodakondsusküsimustega seotud ministeeriumid.