Põllumajandusülikooli agronoomiateaduskonna emeriitprofessor Enn Jaama ütles Postimehele, et erakordselt külma ilma jätkudes pole sügisel head saaki loota.

Soojemat ilma vajavat kartulit ähvardaks külma ja vihma jätkudes lehemädanik. “Kui nii juulikuuni kestab, siis on lehemädaniku oht väga suur,” sõnas Jaama. Et hilisemad kartulisordid pole veel tärganudki, ei saa neid põlde niiske ilmaga tekkivast umbrohust puhastada — mullata või äestada.

Samamoodi mõjutab halb ilm teravilja kasvu. “Kui ilma oleks, hakkaks rukis kohe õitsema,” selgitas Jaama. “Ma ei ole kursis, mida üleeilne tormituul tegi, kuid võibolla on see rukki isegi pikali lükanud. Ja kui on veel ohtralt lämmastikku pandud, siis on lamandumine kerge tulema. See on aga taliviljade puhul kõige halvem, kui vili enne õitsemist pikali läheb.”

Ka oras on Jaama teatel kasvanud väga aeglaselt, vili on alles üsna väike. Et ilm pole viljapõldudel lasknud keemilist umbrohutõrjet teha, võib malts peagi viljast kõrgemaks kasvada.

“Mida vanemaks malts saab, seda kõvem ta on ja pole enam tõrje vastu tundlik,” märkis Jaama.

Agronoomide hinnangul saaks sügisel saagist veel asja, kui päike nädalavahetusel pilve tagant välja tuleks ning paar nädalat põldude kohal säraks.

Vihma jätkumine seaks aga muu hulgas ohtu heinavarumise, millega oleks juba aeg algust teha.