Saadikutel on piisavalt aega lisatööks

Ametlike andmete järgi töötab või omab põhitöö kõrval teist vastutusrikast ametikohta enamik riigikogulastest.

Enim kõrvaltegemisi on Res Publicast ja Keskerakonnast pärit Riigikogu liikmetest. Nii näiteks on keskerakondlasest riigikogu liikmel Siiri Oviiril tarvis end jagada Eesti Invaspordiliidu, Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse (SA) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõu töö vahel, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuidas Oviir kõiki neid töid teha jaksab, ilma et põhitöö Riigikogus ei kannataks, ei oska ta ka ise öelda. “Ju see on nii, et kes teeb, see jõuab,” lausub Oviir. Enda sõnul on tema tegevused väljaspool Riigikogu saali kõik seotud parlamenditööga.

Peaaegu sama pikk kõrvaltööde ja tegemiste nimistu väljaspool riigikogu on ka endisel näitlejal, Res Publicasse kuuluval Elle Kullil.

Lisaks Riigikogu liikme kohustustele on Kullil kanda UNICEFi Eesti Rahvuskomitee presidendi roll, sotsiaalse rehabilitatsioonifondi edendamise sihtasutuse SORES nõukogu liikme kohustused, SA Eesti Krediidipanga suurperede fondi nõukogu liikme ülesanded, Aino Järvesoo fondi algatusrühma liikme töö ning ta on ka Kevadlille liikumise üks eestvedajatest.

Kulli sõnul ei sega ükski eelnimetatud ametitest tema põhitööd riigikogus.

Arstist Riigikogu liige Toomas Tein jätkuvalt Tartus Päevakirurgia erakliinikus arstitööd. Suvel oli ajakirjanduses juttu ka sellest, kuidas Pärnu kiirabi endine juht Külvar Mand käis tasuta abiks oma endises töökohas, olles seal valvearst.

Siiani pole oma kiirabitööst loobunud ka Res Publica liige, Tallinna keskhaigla kirurg-konsultant Andres Kork, kes iga kuu teeb vähemalt kaks 24tunnist valvekorda.

Eesti Päevalehe palvel saatis enamik riigikogu fraktsioonidest andmed oma liikmete tööde-tegemiste kohta väljaspool parlamenti. Lisaks vaatas Eesti Päevaleht ka inimeste majanduslike huvide deklaratsioone ning riigikogu kodulehekülge ning noppis sealt välja saadikute töid ja tegemisi.

Ainult kümme saadikut töötasid ainult Riigikogu heaks.