Saadikute esindustasud küünivad miljonitesse

Kuigi Riigikogu liikmetele makstakse aastas miljoneid kroone esindustasu, ei tea enamik rahvasaadikuid oma esindustasu suurust ega oska selgitada, milleks nad seda kulutavad.

“Esindustasu mõistet pole lahti seletatud,” selgitas Merje Meisalu Riigikogu teabekeskusest.

Sama kinnitas presidendi kantselei pressiesindaja Ester Šank pärast konsulteerimist juristidega. “Sisuliselt on tegemist palgalisaga, mille kulutamise kohta pole vaja esitada mingeid aruandeid ning mis on tulumaksuvaba,” lisas Šank.

Tänavu on Riigikogu liikmeile makstud esindustasu kokku 4,7 miljonit krooni. Aasta lõpuks ulatub summa seitsme miljoni kroonini. Riigikogulane saab igakuiselt 5000–6000 krooni esindustasu, mis on võrreldav Eesti keskmise palgaga. Enim saab spiiker Toomas Savi, kes pani septembris maksuvabalt taskusse 7500 krooni.

Eesti Päevaleht küsitles teisipäeval 24 ehk ligi neljandikku Riigikogu liikmeist, kellest enamik on saanud sel aastal esindustasuks juba 40 000–50 000 krooni. Enamikul neist polnud täpset aimu selle tasu suurusest.

Veelgi suuremates raskustes oldi selgitustega, millisteks esindusfunktsioonideks see raha kulus. Põhiosas väideti, et selle üle arvet ei peeta. Suurimate väljaminekutena mainiti telefonikõnesid ja transpordikulusid. Samas hüvitatakse aga riigikogulaste transpordikulu ka eraldi.

Mitu rahvaesindajat nimetas külaliste restoraniarvete kinnimaksmist. Lisaks öeldi, et raha kulus lilledele ja kingitustele. Mitu neist tunnistas raha kasutamist valimiseelseteks kohtumisteks ja propagandaks.