Saadikud pole valmis kuluhüvitisest loobuma

 (85)

Kuigi riigikogulaste kulude hüvitamise süsteem jätab õhkõrna piiri tööga seotud ning eraeluliste kulude katmise vahele, kaitsevad poliitikud ligi 10 000-kroonist kuuhüvitist ning ei kipu seda muutma.

Riigikogu saadikutel oli mullu võimalik tööga seotud kulutusi katta kuni 100 307 krooni eest, mis teeb 9245 krooni kuus. Kõige rohkem lasevad riigikogu liikmed kinni maksta oma bensiini-, takso ning mobiiliarveid, kirjutab Postimees.

Söögiarvete taha on saadikud kirjutanud lakooniliselt “kohtumine valijatega”. Kõik tšekid kogutakse iga saadiku kulutoimikusse, kuus on neil võimalik kulutada 30 protsenti riigikogu liikme palgast.

Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik tõdes, et praegune süsteem võiks jääda. “Kõik tšekid peaksid olema fikseeritud ja avalikud. Selles ei ole midagi häbiväärset.”

Reformierakonna fraktsiooni esimees Maret Maripuu tõdes, et fraktsioonide juhid ei jõudnud aasta alguses hüvitiste süsteemi muutmist arutades üksmeelele. “Paremat ei ole suudetud välja mõelda ja vaevalt praegust süsteemi muutma hakatakse,” leidis ta.

Ka Keskfraktsiooni juht Ain Seppik ütles, et ei usu süsteemi muutmisse. Samas ta möönis, et kviitungite süsteem on riigile kahjulik. “Juba selle tõttu, et kantseleisse on tööle võetud ekstra kaks inimest, kes hommikust õhtuni lappavad kviitungeid ja panevad neid kaustadesse. Mõned kviitungid, mida saadikud on esitanud, ajavad tõesti naerma,” rääkis Seppik. “Pigem võiks kulusummat vähendada ja kviitungid kaoksid ära.”

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul sobib neile nii praegune süsteem, kus peab tšekke esitama, kui ka võimalik hüvitussumma alandamine ning aruandlusest loobumine.

Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas meenutas, et eelmise riigikogu koosseisu ajal sai kulutada 20 protsenti palgast ning dokumente ei pidanud esitama. “Sõidu- ja sidekulude katmine on vajalik, eriti arvestades seda, et suur osa saadikutest elab väljaspool Tallinna,” möönis ta.““Aga kui vaadata seda, et osa riigikogu liikmeid suhtub hüvitisse kui palgalisasse, siis võib öelda, et eelmine süsteem oli parem.”

Res Publica fraktsiooni juht Marko Pomerants on rahul praeguse süsteemiga. “See, kuidas riigikogu liikmed tööga seotud kulutusi kulutavad ning mida nad mõistlikuks peavad, on igaühe silmades. Siin pole tõde kusagilt tulemas.”.