Saadikud "grillisid" rahandusministrit uue eelarve teemal: kui palju kulub pagulastele? Kas Jürgen Ligi ka ikka sõna sai? Kui palju kaob töökohti?
Rahandusminister Sven Sester esitles eile riigikogus esimesel lugemise tuleva aasta riigieelarvet. Teatavasti jäi eile eelnõu esimene lugemine pooleli, sest küsimusi oli saadikutel palju. Alljärgnevalt toome ära valiku riigikogulaste küsimustest ja ministri vastustest uue riigieelarve kohta.
Erki Savisaar (KE)
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et riik eraldab pagulastele järgmisel aastal riigieelarvest ligi 4 miljonit eurot ja varjupaiga taotlejate majutusteenusele üle 370 000 euro. Kindlasti on neid kuluridu veel. Mul on selline lihtne küsimus: kui te kõik vastavad eelarveread kokku lööte, siis mitme miljoniga toetab riik järgmisel aastal pagulasi ja kui palju läheb sellest kohalikele omavalitsustele pagulasküsimustega tegelemiseks? Aitäh!
Rahandusminister Sven Sester
Aitäh teile! Ma avaks selle teema pikemalt ja jõuan siis ka konkreetsete numbriteni. Pagulaste teema on nüüd – mida aeg edasi, seda rohkem – aktuaalseks muutunud. Kui aasta tagasi see teema ei olnud, ei Euroopas ega ka Eestis, sedavõrd aktuaalne, siis praegusel hetkel on selle aktuaalsus üle Euroopa tõusmas ja loomulikult ka Eestis. See mõjutab automaatselt ka meie fiskaalseid näitajaid, loomulikult. 2015.–2019 on indikatiivne, ma rõhutan, indikatiivne mõju suure tõenäosusega Eestis umbes 24,69 miljonit. See on praegu esimene indikatsioon. Järgmisel aastal on planeeritud riigieelarvesse ligi 7 miljonit eurot, mis on seotud pagulastega. Loomulikult, need kulud jooksvalt täpsustuvad. Ja loomulikult need kulud ei ole seotud automaatselt ühe või teise pagulase Eestisse tulemisel otse kuludega, kas siis tema üürikuludena, tema keeleõppega või tema tõlketeenustega.
Nende kulude sees on ka nendesamade ministeeriumide ja eri ametiasutuste kulusid, mis on seotud toimingutega, mis omakorda on seotud pagulastega. Nii et see on see suurusjärk. Kui vaadata, kuidas see jaguneb, siis kindlasti ma tahan siinkohal öelda, et väga suur rahast tuleb tegelikult Euroopa Liidust. Kui ma andsin teile indikatsioone n-ö eelarve mõttes kogukuludest, siis suur osa sellest tuleb ka Euroopast. Ja see jaguneb omakorda peaasjalikult kolme ministeeriumi vahel: Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Need on need kolm ministeeriumi, kelle vahel ta jaguneb. Nüüd täpsed kulude seosed, milliseks kujunevad lõpuks ühele või teisele omavalitsusele eraldatavad finantsvahendid, selgub juba loomulikult eelarveaasta menetluse käigust. Aga eelarvesse on raha juba eraldatud. Aitäh teile!
Liina Kersna (REF)
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te rääkisite oma sõnavõtus, et järgmise aasta eelarve suurendab lastega perede kindlustunnet. Kahjuks peab aga tõdema, et järgmise aasta eelarves ei ole sentigi planeeritud lähisuhtevägivalla ohvrite nõustamiseks, mida aastaid on rahastatud Norra riigi programmist. Minu küsimus on: kas see oli valitsuse poolt kaalutletud teadlik otsus või jäi see kuidagi kahe silma vahele? Aitäh!
Rahandusminister Sven Sester
Aitäh! Ma arvan, et kindlasti praktiliselt ükski meede – ma usun küll, et ma võin nii väita –, ei jää kahe silma vahele. Miks ta peaks jääma kahe silma vahele? Kindlasti saate valdkonnaministrilt veel täiendavalt üle küsida kas valdkonnakomissjonis või rahanduskomisjoni liikmete puhul rahanduskomisjonis. Ma usun, et valdkonnaminister on kindlasti pädevam ütlema ühe või teise meetme puhul, millised on olnud prioriteedid konkreetse näite puhul. Väga spetsiifilistes valdkonnapoliitilistes aruteludes kindlasti valdkonnaministril on tunduvalt suurem pädevus öelda, kuidas see prioriteetide järjekord on. Kõik otsused, mis on tänaseks siia lauale tulnud, on loomulikult valitsuse otsused. Siin ei ole otsust, mis on peaministri või rahandusministri või sotsiaalministri või siseministri otsus. Need on kõik siin valitsuse otsused. See eelarve, mida te täna laua peal näete on valitsuse eelarve, mida ta on teile ette pannud järgmise aasta menetluse kontekstis. See on nendepoolne nägemus sellest asjast. See dokument ei ole ühe valdkonnaministri nägemus asjadest. Nii et valitsus kannab täies ulatuses, nii heades kui halbades teemades – loodame, et halbu teemasid siin ei ole –, kogu selles üldnägemuses ühist vastutust. Aitäh!
Peeter Ernits (KE)
Hea juhataja! Lugupeetud minister! See on huvitav paks raamat ja te ütlesite, et see on valitsuse eelarve. Nõus. Aga ma küsin, et juba mitmel aastal on valitsuse ja omavalitsusliitude läbirääkimised jooksnud ummikusse ja ka sel aastal pole allkirja antud. Valitsus on jätnud nad ilma nii suurest osast kohalike teede rahadest kui ka muudest toetustest, rääkimata munitsipaalkooli õpetajate palgarahast. Kas see on hea praktika, et omavalitsusliidud, vallad, linnad vaadaku ise ja riik pühib käed puhtaks nende muredest?
Rahandusminister Sven Sester
Aitäh teile! Ma püüan teie küsimust kommenteerida ja vastata sellele lähtuvalt algsetest kommentaaridest, mis enne küsimust olid. Te alustasite sellest, et riik ei pööra tähelepanu kohalikele omavalitsustele ja tõite just näitena märksõna, et kohalike omavalitsuste teed on rahast ilma jäetud. Ma ütleks juba alusväite kohta, et paraku see nii ei ole, õigemini, hea, et see nii ei ole. Pigem on olukord täpselt vastupidine: järgmisel aastal riik eraldab kohalikele teedele pea 30 miljonit eurot. See on 5 miljonit eurot rohkem kui sellel aastal. Mis on kindlasti oluline, et me kõik oleme harjunud võrdlema selle kõige parema aastaga ehk siis 2008. aastaga. Siis oli see hullumeelne, heas mõttes hullumeelne aasta, kus vahetult enne kriisi minekut kõik oli väga roosiline. See on ainuke aasta sisuliselt, kus kohalikele teedele eraldati rohkem raha. Järgmisel aastal eraldatav pea 30 miljonit, see on 29,7 miljonit, kui ma ei eksi, on läbi taasiseseisvusaja praktiliselt suurim summa, mis on eraldatud kohalikele teedele. Nii et see on selleks aluseks.
Ja üldiselt, kui rääkida kohalike omavalitsuste tulubaasist, mis on oluline, kui palju riik tulubaasi täiendavalt panustab, siis siinkohal kindlasti jällegi ma toon sellesama 2008. aasta näite, et olla objektiivne. See oli nagu parim aasta, mis kohalikel omavalitsustel on olnud. Järgmisel aastal, 2016. aastal saavad kohalikud omavalitsused 144 miljonit eurot rohkem, kui nad said 2008. aastal, mis oli n-ö selle hetke tipp. Kui rääkida rahaliselt, siis 2016. aastal on tulubaas tulemas 878 miljonit ja 2008. aastal oli 734. See on see reaalsus. Meie tulubaas, mis on absoluutnumbrites, on pidevalt suurenenud. Selle parimad näited on ka erinevate kohalike omavalitsuste, kaasa arvatud Tallinna linna lisaeelarve, mida siin minu meelest eelmisel aastal, ma võin ka eksida, aga kas isegi mitte kaks korda ei tehtud lisaeelarvet. Mis näitabki seda, et kohalike omavalitsuste tulud suurenevad läbi laekuva raha, tulumaksu.
Aadu Must (KE)
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea härra rahandusminister! Ma tahtsin küsida, et kas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ka eelarve arutusel kohal oli ja kas te talle sõna ka andsite või oli ta lihtsalt tagasihoidlikult nurgas vait. Asi on selles, et teadus on riigi jätkusuutlikkuse atribuut. Meil ei ole ta eelarve järgi prioriteetne, vaid on taandarengus. Kogu maailmas on selge, et isegi ühe koha peal seismiseks, tuleb väga kiiresti joosta, muidu maakera keerab eest ära. Meil on eurorahasid, mis teadusele tulevad, aastaid rakendatud pigem eelarveaukude täitmiseks ja oma panuse vähendamiseks. Praegu prognoosid näitavad, et Eesti teaduse katastroofiline kokku varisemine toimub alles aastal 2022, kui senine eelarvepoliitika jätkub. Kas me arvestame ainult tänaseid kriise või vaatame ka ettepoole? Teaduse osas seda näha ei ole. Ja juhin tähelepanu veel ühele asjale. Hirmus palju me räägime migrantidest. Kui rahvusteadused jäävad kriisi, siis meie nende integreerimisvõime läheb nulliks.
Esimees Eiki Nestor
Palun küsimus!
Rahandusminister Sven Sester
Aitäh teile! Ma sellest sissejuhtatusest püüdsin võtta nii kommentaari kui ka küsimuse endale siia kõnepulti ja püüan seda omakorda kommenteerida ja vastata. Te alustasite sellest, et kas haridus- ja teadusminister on üldse kohal käinud ja kas ta on istunud nurgas ja mitte sõna võtnud. Ma ütlen teile, et ei, haridusminister ei ole istunud nurgas, haridusminister on väga kompetentne oma valdkonnas ja on ilusti ennast kurssi viinud poole aastaga ning võitleb hariduse valdkonna eest. Uskuge mind, ta teeb kõik endast oleneva, et haridussüsteem toimiks hästi ja viiks ellu neid poliitikasuundi, mida me oleme ühiselt valitsuses ette näinud tulevikuks. Võtan ära kõik teie kahtlused. Kuigi praegusel hetkel on haridusminister Koreas, siis kinnitan teile, et olenemata sellest, millises riigis ta on, kindlasti ta mõtleb jooksvalt ja pidevalt vaid hariduspoliitika peale. Nüüd, mis on seotud teaduse rahastamisega, siis siinkohal ma tahaksin teile kindlasti öelda seda, et kui sellel aastal, 2015. aastal on riigipoolne panus teaduse rahastamisse – on riik ja erakapital, mis kokkuvõttes kulmineerub teaduse rahastamisse – on sellel aastal 46%, siis järgmisel aastal on riigi panus protsentuaalselt riigieelarvest 51,1% ja välisvahendid selle võrra nüüd juba alla 50%. Teie küsimuses või, ütleme, kommentaaris oli selles mõttes õige väide see, et rahastamise maht 2016. aastal on võrreldes 2015. aastaga väiksem.
Selles on oma põhjus. Sisuliselt see 2014+ rahastamisperiood hetkel ikkagi alles käivitub ja eelmise perioodi tegevused on just lõppenud. Kindlasti selles on oma põhjus ka sees. Mis, muide, teaduse rahastamise puhul mind natuke murelikuks teeb ja ma arvan, et mida me peaksime tulevikus kindlasti üle vaatama, on teaduse rahastamise erinevad statistilised näitajad. Ma arvan, et me peaksime neid näitajaid korrastama. Mulle tundub, et tegelikkuses puudub lõplik selgus, kui palju siis ikkagi tegelikult teadust rahastatakse. Ma julgen öelda, et päris mitmed rahalised mahud, mis on ka betooni läinud, on üldjuhul statistikast väljas. Ma arvan, et me peaksime sellele rohkem tähelepanu pöörama, et viia seda statistilist poolt ka õigeks. Ma arvan, et lähitulevik järgmisel aastal kindlasti sellega peaks tegelema, et vaadata selle korrastamise ka sealtpoolt ära. Aitäh!
Aivar Sõerd (REF)
Austatud esimees! Austatud minister! Kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega peaks vähenema ka avaliku sektori töötajate arv, see peaks vähenema 700 töötaja võrra aastas, sealhulgas keskvalitsuse tasandil 350 töötaja võrra aastas. On võetud väga õige suund vähendada töötajate arvu. Suurima panuse sellele ministeeriumide valdkondadest annab Sotsiaalministeeerium, kokku 236 töötajat on see indikatiivne arv. Ma ei ole täpselt aru saanud, mis töötajad Sotsiaalministeeriumi valdkonnas vähendamisele lähevad. Minu küsimus ongi, kas toimub mingi töö ümberkorraldamine. Teie valitsemisalas on hea näide, kus maksuamet on oma töö ümber korraldanud ja see võimaldab töökohti vähendada. Millised ümberkorraldused toimuvad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas? Suurem ümberkorraldus, mida ma tean, on SKAIS 2 rakendamine, aga see on alles aastal 2017. Mis toimub järgmisel aastal?
Rahandusminister Sven Sester
Aitäh! Hea küsimus. Sellises suures pildis on võetud seisukoht, et töötajate n-ö vähendamise kontekstis pigem pööratakse rohkem tähelepanu mitmesugustele tugiteenustele. Kui küsida, kas me näeme selles protsessis sisuliselt n-ö esimesel rindel, näiteks arstide näol, vähenemist, siis ma olen pigem eitaval seisukohal. Pigem ikkagi tugiteenustega seonduvad tegevused. Loomulikult on igal valdkonnaministril n-ö oma õigus ja sealt tulenev kohustus sisemiselt ikkagi need otsused vastu võtta. Aga ma tuginen tõesti sellele informatsioonile, mis on valitsuskabineti ja valitsuse enda istungi tasemel räägitud. Seal on ka sotsiaalminister nentinud, et see pigem on seotud erinevate tugiteenustega, ta heidab sellele pilgu peale. Ma arvan, et näiteks järgmise aasta kevadel võiks olla ka see aeg, kus ka Riigikogu võiks täiendavalt sellele tähelepanu pöörata. Rahandusministrina ma kindlasti hakkan tähelepanu sellele pöörama, et näha, kas need ettepanekud ja need nägemused, milles me nüüd sügisel kokku lepime ka riigieelarve menetluse käigus, saavad tegelikult realiseeritud või on see paberile jäänud ilus jutt, et elanikkond vananeb, meie tööealise elanikkonna arv väheneb jne.
Ma arvan, et ma ka ise hakkan seda kontrollima. Ma kujutan ette, et parlament võiks samuti kevadel selle kohta paluda eraldi ülevaadet, milliseid töid on valdkonnaministrid juba tegemas. Ja miks juba kevadel, mitte järgmise aasta sügisel – tegelikult kõik ministeeriumid on juba alustamas seda tööd. Me ei ole fikseerinud mitte 1. jaanuari, vaid tegelikkuses oleme juba fikseerinud tänase päeva ära. Kõik tegevused, mis täna juba toimuvad, on kantud juba sellest nägemusest. Ma arvan, et kuna märtsis-aprillis on mööda läinud üle poole aasta, siis oleks kindlasti juba põhjust küsida ka.
Andres Ammas (VE)
Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on kahju, et pean kaks küsimisõigust raiskama tegelikult ühele ja samale küsimusele. Ma olen 25 aastat erinevaid eelarveid lugenud ja teen suurepäraselt vahet tulude ja kulude vahel. Ma küsisin tulude kohta – T nagu Taavi või T nagu Tarmo Tamm. Teie esitatud slaididel on tulude tõusuks märgitud 3% ja maksutulude kasvuks 5,3%. Kui ma võrdlen 2016. aastaks prognoositavat ja 2015. aasta eelarvenumbreid ja arvutan, siis tekivad tõusuprotsendid 4,6 ja 7,6. Ma püüan aru saada, millest see vahe tekib. Kas te prognoosite tänavuse eelarve suurt ülelaekumist äkki ja kui see nii on, siis kust ma saaks neid oodatava laekumise prognoose lugeda? Aitäh!
Rahandusminister Sven Sester
Aitäh teile! Ma täpsustan. Tulud, mille kasv on 3% ja mille kogumaht on 8,8 miljardit, koosnevad kolmest erinevast segmendist, kui nii võiks öelda: maksulised tulud, mittemaksulised tulud ja edasiantavad tulud. Nüüd see, mida te mainisite, et mis asi see 5,3% siis on, kui tulud ise on 3% kasvamas, siis just need maksulised tulud on kasvamas 5,3%. Ma võin teile öelda ka, et näiteks mittemaksulised tulud on vähenemas 7,9%. Ja edasiantavad tulud on kasvamas 5%. See 5,3% on maksulised tulud kogutulude ulatuses. Ja kui te küsite, mis on maksulised tulud, siis maksulised tulud on sotsiaalmaks, käibemaks, kütuseaktsiis, füüsilise isiku tulumaks, juriidilise isiku tulumaks. Ja vastavalt need positsioonid ka järgmisel aastal vaadates, siis te ka näete seda, et üldiselt kõik need positsioonid on tõusmas, välja arvatud juriidilise isiku tulumaks, mis on vähenemas järgmisel aastal, arvestades selle aasta erakorralisi laekumisi. Need protsendilised tasemed on erinevad. Kui käibemaks on järgmisel aastal tõusmas natuke üle 7%, siis samal ajal sotsiaalmaks on tõusnud 4,8%. See kõik kokku, erinevad tasemed, annavad maksutulude tõusuks täiendavalt 316 miljonit ehk 5,3%. Aitäh!
Eilse istungi täielikku stenogrammi saab lugeda riigikogu kodulehelt.
