Saadik laenas advokaadile maksmiseks Kruudalt raha

 (122)
Saadik laenas advokaadile maksmiseks Kruudalt raha
Foto: Ilmar Saabas

Eesti umbes 900-eurose keskmise palgaga ei ole mõtet õigusjumalanna juurde minna. Vähe sellest, ka riigikogulase 3134-eurose kuupalgaga jääb jänni. Nii juhtus rahvasaadik Ester Tuiksooga, kes pidi maadevahetuse kohtuprotsessi õigusabikulude tasumiseks ärimees Oliver Kruudalt 61 996,6 eurot laenama.

Tuiksoo kirjutab majanduslike huvide deklaratsioonis, et sellest summast on ta ära kulutanud 22 004,54 eurot. Kuigi riigikogu lihtliikme palk on neljakordse Eesti keskmise palga korrutis ning võib esmapilgul tunduda üsna kõrge, ei ole sellise igakuise sissetulekuga Eesti tippadvokaatide juures vähimatki teha.

Maadevahetuse kohtuprotsess algas eelistungiga 2009. aasta aprillis. Kohtualuste kaitsjateks on teiste seas sellised vandeadvokaatide aadelkonda kuuluvad juristid nagu Aivar Pilv, Maria Mägi, Margus Mugu, Üllar Talviste ja Leon Glikman. Ester Tuiksoo kaitsja on vandeadvokaat Raivo Laus, Laus & Partnerid partner.

Eestis ei ole lihtsurelikel tippadvokaatide juurde asja. Äripäeva koostatud advokaatide dividendide edetabeli järgi võttis näiteks Aivar Pilv 2010. aastal enda büroost omanikutulu välja 2,58 miljonit, Margus Mugu 1,86 miljonit ja Leon Glikman 1,7 miljonit. Tolle nimistu tipus oli mullu Aku Sorainen, kelle tulu küündis 24,41 miljoni kroonini.
Pangast laenu ei saa

Riigikogu liige Ester Tuiksoo ütleb, et Eestis ei ole ühestki pangast võimalik kohtukulude tasumiseks laenu saada. Ta uuris pangast raha laenamise võimalust juba maadevahetuse kohtuprotsessi alguses. Kuna ükski pank ei andnud selleks isegi mitte kõrge intressiga tarbimislaenu, pidigi Tuiksoo jõuka tuttava poole pöörduma.

Seotud lood:

„Mul on Oliver Kruudaga sõlmitud laenuleping, aga ma ei nimeta ühtki lepingu tingimust,“ jätab Tuiksoo vastamata nii intressi suuruse kui laenuperioodi pikkuse kohta esitatud küsimusele. Ta ütleb, et aastaid kestnud maadevahetuse kohtuprotsess on olnud kurnav nii majanduslikult kui vaimselt.

„Vanas rahas miljon krooni on juba kindlasti kulunud,“ märgib Tuiksoo mornilt. Teisisõnu, kui Oliver Kruudalt laenatud 970 000 kroonist on seni kulunud 344 300 krooni, siis enne Kruudalt laenatud summa kasutuselevõttu pidi Tuiksoo õigusabi eest maksmiseks ise ligikaudu 655 700 krooni leidma.

Aga Tuiksoo ei ole sugugi mitte kõige rohkem advokaaditasudele kulutanud maadevahetuse protsessi kohtualune. Merko suuromaniku Toomas Annuse ja temaga seotud firmade kohtukulud olid eelmisel aastal 79 200 eurot. Tunamullu küündisid Annuse kohtukulud 1,4 miljoni kroonini ehk 86 500 euroni. 2009. aastal ulatusid kohtukulud seitsme miljoni krooni ehk 445 000 euroni. Annust ja tema AS-i Järvevana ning E.L.L. Kinnisvara esindab advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

Tuiksoo peaks vangi minema?

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tegid süüdistatavad altkäemaksude eest 13 vahetust looduskaitselise piiranguga kinnisasjadega kokku 250 miljoni krooni ehk ligi 16 miljoni euro väärtuses. Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi korraldas keskkonnaminister Villu Reiljan ja maa-ameti juht Kalev Kangur ettevõtja Toomas Annuse ja tema firma Merko Ehitus ning ärimees Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare loodusobjektidega maatükkide majanduslikult kasulikuma ja tehniliselt sujuvama vahetuse. Süüdistuse said ka AS Järvevana ja AS E.L.L. Kinnisvara.

Ester Tuiksood süüdistab prokuratuur selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Annuselt. Riigiprokuratuuri hinnangul soosis Tuiksoo aga vastutasuna Annuse firmasid Merko Ehitus ja AS-i E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uute rendipindade otsimisel.

Enamikule süüdistatavatest nõuavad riigiprokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler osaliselt reaalseid vanglakaristusi. Riigiprokurörid leiavad, et täies mahus tingimisi vangistuse võiks kohus mõista vaid kunagisele põllumajandusministrile, praegusele riigikogulasele Ester Tuiksoole.

12. novembril 2009. aastal alanud maadevahetuse kohtuprotsessil kinnitasid süüdistatavad Ester Tuiksoo, Toomas Annus, Villu Reiljan, Kalev Kangur, Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, et nad pole kuritegusid sooritanud.

Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik kuulutab kohtuotsuse välja tänavu 19. ja 20. juunil.