Teisipäeval arutas Rüütel seda küsimust Rahvaliidu esimehe Villu Reiljaniga.

Esmaspäeva õhtul kohtus Rüütel samas asjas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Ivari Padariga ning Isamaaliidu esimehe Tunne Kelamiga, eelmisel esmaspäeval oli Kadriorus samal põhjusel Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.

Presidendi kantselei esindaja ei osanud teisipäeval täpselt öelda, millal Rüütel riigikohtu esimehe kandidaadi nimetab.

Ta ütles, et enne otsust tahab president kohtuda kõigi riigikogus esindatud erakondade liidritega. Praeguseks pole Rüütel riigikohtu esimehe kandidatuuri arutanud Res Publica ja Reformierakonna juhtidega.

Presidendi esitatud riigikohtu esimehe kandidaadi kinnitab ametisse riigikogu.

Presidendi pressinõunik Eero Raun on BNS-ile öelnud, et Rask on andnud kandideerimiseks nõusoleku ja läbinud julgeolekukontrolli.

Senine riigikohtu esimees Uno Lõhmus asus 1. maist tööle Euroopa Kohtu kohtunikuna.

Rask on öelnud, et kui president teeb vastava ettepaneku ja parlament seda aktsepteerib, tuleb paratamatult erakonnast välja astuda ja aktiivse poliitikaga lõpp teha.

Raski kandidatuuri esilekerkimisel pole riigikogus esindatud opositsioonipoliitikud avalikult tema kandidatuuri vastu protestinud.

Siiski on näiteks Isamaaliidu esindaja Margus Tsahkna öelnud, et fraktsioon tahab enne lõplikku otsust veel Raskiga kohtuda. “Küsimus on selles, kas on õige, kui tegevpoliitik hakkab kohtusüsteemi juhtima,” selgitas ta mõtlemisaja võtmist.