Ajalehe andmetel võivad suursaadikud Ivar Raig, Tiit Matsulevitš ja Mart Helme ning endised riigikogu liikmed Igor Gräzin ja Toomas Alatalu olla need, keda on sinna kas kutsutud või kutsutakse.

“Minuga võeti presidendi kantseleist korra kontakti ja küsiti, kas ma olen huvitatud,” ütles Helme Eesti Päevalehele. “Hetkel ma ei tea, milline on selle nõukogu platvorm ja seisukohad ning milline töövorm, ega saa öelda ei ega jaa.”

Helme sõnul sõltub tema lõplik otsus edasisest läbirääkimistest.

Praeguses määramatus rahvusvahelises olukorras, kus käimas sõjategevus, on Helme hinnangul riigipeale välispoliitika nõukogu loomine kindlasti mõistlik samm.

“Ilmselt kardetakse nüüd, et tulemas on kaks paralleelset välispoliitikat — välisministeeriumi ja Kadrioru oma. Mina seda ei usu,” rääkis Helme. “Kui oleksin kaasatud, siis minul on väga normaalsed suhted välisministeeriumiga. Olen kindel, et mingeid vastuolusid ei teki.”

Tiit Matsulevitš ütles, et kuuleb esmakordselt nii välispoliitika nõukogust kui ka spekulatsioonist tema nime ümber.

Ka Toomas Alatalu polnud ühtegi ettepanekut saanud.

“Meeldiv kuulda välispoliitika nõukogust. Tegin kunagi selle asutamise kohta seaduseparanduse, mis lükati tagasi. Ka Lennart Meri oli tollal selle vastu,” ütles Alatalu.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Andres Tarandi sõnul on president Rüütlil nagu oli ka eelmisel presidendil täielik õigus teha endale nõukogusid. Tarand tsiteeris põhiseadust, mis ütleb, et president esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises.