Rüütel ütles kolmapäeval kohtumisel peaminister Siim Kallase ja koalitsiooninõukogu esimehe Edgar Savisaarega, et kohtuvaidlusi võib põhjustada olukord, kus kodanike valimisliidud on lubatud ainult väikestes omavalitsusüksustes.

President lisas, et see seaks aga ohtu valimiste õigeaegse toimumise, mis tähendaks põhiseaduse rikkumist.

Rüütli sõnul on valimisreeglite muutmist vahetult enne valimisi võimalik käsitleda demokraatia ning põhiseadusliku õiguskindluse põhimõtete eiramisena.

Lisaks ajafaktorile tõi president Rüütel kohtumisel esile vajaduse järgida valimiste ühetaolisuse põhimõtet, mis on samuti sätestatud põhiseaduses.

“Omavalitsuste jaotamine väikesteks ja suurteks, millest ühtedes on valimisliidud lubatud ja teistes keelatud, ei taga kõigile kodanikele kooskõlas põhiseadusega võrdseid õigusi,” tõdes riigipea. Ta rõhutas samuti vajadust hoida riigi poliitilist stabiilsust ja usaldusväärsust.

“Valimistähtaja lähedus ja avalikkuse häälestatus soosivad pigem eelseisva kohaliku omavalitsuse volikogude valimise läbiviimist endisel viisil valimisliitude osavõtul ning uue valimiskorra rakendamist aastast 2005,” ütles Rüütel pressiesindaja vahendusel.

“Nii toimuksid valimised põhiseaduses ettenähtud ajal ning saaksime ühtlasi kogemuse sellest, kuidas süveneb parteiline vastutus ja küpseb meie ühiskonna valmisolek valimisteks parteiliste nimekirjade alusel,” ütles president.

Rüütel lisas, et senise diskussiooni põhjal võib järeldada, et niisugune valmisolek praegu veel puudub.

Edgar Savisaar kinnitas, et valitsuskoalitsioon peab ainuõigeks valimiste toimumist tähtaegselt 20. oktoobril 2002. “Kes seda torpedeerib, võtab endale väga suure vastutuse,” ütles Savisaar.

President Rüütel kavatseb sama küsimust lähipäevil arutada ka Riigikogu fraktsioonide esimeestega.

Riigikogu hakkab arutama kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 30. juulil erakorralisel istungil.

Valitsus toetas teisipäeval valimisliitude lubamist kohalike volikogude valimistel väiksemates omavalitsustes, suuremates valdades ja linnades peaksid valitsuse hinnangul valimistel osalema üksnes erakonnanimekirjad ja üksikkandidaadid.

Valitsus jättis riigikogu otsustada konkreetse elanike arvu, millest allapoole valimisliidud oleksid lubatud.